1Tämä on Herran sana, jonka profeetta Jeremia julisti filistealaisia vastaan, ennen kuin farao oli kukistanut Gazan.
1Issanda sõna, mis tuli prohvet Jeremijale vilistite kohta, enne kui vaarao lõi Assat.
2Näin sanoo Herra: -- Vedet purkautuvat pohjoisesta, virta paisuu yli äyräitten, tulvaan peittyy koko maa ja kaikki, mitä siinä on, myös kaupungit ja niiden asukkaat. Ihmiset huutavat, maan asukkaat vaikeroivat.
2Nõnda ütleb Issand: 'Vaata, veed tõusevad põhja poolt ja neist saab tulvav jõgi; need ujutavad üle maa ja kõik, mis seda täidab, linna ja selle rahva. Siis inimesed kisendavad ja kõik maa elanikud uluvad.
3Jo kuuluu oriiden kavioiden kopse, vaunujen ryminä, rattaitten ryske. Isät eivät kokoa lapsiaan turvaan, heidän kätensä ovat kauhusta jäykät.
3Kui kostab tema täkkude kabjaplagin, tema vankrite mürin, tema rataste ragin, siis ei vaata isad oma laste järele - nii jõuetud on nende käed
4On tullut päivä, joka tuhoaa kaikki filistealaiset. Ei ketään jää jäljelle auttamaan Tyrosta ja Sidonia. Herra hävittää filistealaiset, viimeisetkin Kaftorin rannoilta lähteneet.
4selle päeva pärast, mis tuleb hävitama kõiki vilisteid, kaotama Tüüroselt ja Siidonilt kõiki abistajaid, kes on neile veel jäänud; sest Issand hävitab vilistid, allesjäänud Kaftoori saarelt.
5-- Gaza leikkaa hiuksensa, Askelon hiljenee. Kuinka kauan te vielä viileskelette itseänne, te anakilaisten rippeet?
5Kiilaspäisus tabab Assat, vaikima peab Askelon! Jääk nende orus, kui kaua sa tahad lõigata oma ihu?
6Voi, Herran miekka, etkö jo asetu! Mene takaisin tuppeesi, taltu ja pysy siellä!
6Oh, Issanda mõõk, kui kaua ei ole sul rahu? Mine tagasi oma tuppe, püsi paigal ja ära liigu!
7Mutta voisiko se asettua, kun Herra itse on antanut käskyn? Miekan on lyötävä Askelonia ja meren rantaa!
7Kuidas sa saad olla rahulik? Sest Issand on andnud temale käsu ning on määranud ta sinna Askeloni ja mereranna vastu.'