Pyhä Raamattu

Estonian

Proverbs

1

1Salomon, Daavidin pojan, Israelin kuninkaan, sananlaskut.
1Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad
2Opettakoot ne viisautta, kasvattakoot ymmärtämään ymmärryksen sanat,
2tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,
3johdattakoot hyvään tietoon, oikeudentuntoon ja rehtiin mieleen.
3et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,
4Kokemattomat saakoot niistä viisautta, nuoret tietoa ja harkintaa.
4et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
5Viisaskin viisastuu, kun kuulee niitä, järkeväkin saa opastusta,
5kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse
6oppii mietelmiä ja vertauksia, tajuaa viisaiden sanat, avaa arvoitukset.
6õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.
7Herran pelko on tiedon perusta, vain hullu halveksii viisautta ja opetusta.
7Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.
8Poikani, kuule isäsi neuvoja, älä väheksy äitisi opetusta --
8Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,
9ne ovat seppele hiuksillasi, ketju kaulaasi koristamassa.
9sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!
10Älä suostu, poikani, synnintekijöiden viekoituksiin,
10Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!
11kun he sanovat: "Tule mukaan, mennään väijyksiin, käydään vaanimaan viattomia.
11Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,
12Niellään heidät elävältä, yhtenä suupalana, niin kuin hauta nielee terveen miehen.
12neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,
13Kaikenlaiset kalleudet odottavat meitä, ryöstösaalis täyttää kohta varastomme.
13küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.
14Saat heittää siitä kanssamme arpaa, meidän kukkaromme on yhteinen."
14Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -
15Heidän tielleen, poikani, älä lähde, pidä jalkasi poissa heidän poluiltaan,
15siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!
16sillä he rientävät pahaa kohti, kiiruhtavat vuodattamaan verta.
16Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.
17Ei lintu verkkoa näe, vaikka näkee sitä levitettävän.
17Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:
18Oman verensä he väijyessään vaarantavat, omaa tuhoaan etsivät vaaniessaan.
18sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.
19Sellainen on riistäjän tie. Joka sille lähtee, kulkee tuhoon.
19Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.
20Viisaus huutaa kaduilla, antaa toreilla puheensa kaikua,
20Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,
21meluisten katujen kulmissa se kutsuu, kuuluttaa asiansa markkinapaikoilla:
21kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
22"Kuinka kauan te tyhmät hellitte tyhmyyttänne, pitkäänkö, kerskujat, kerskutte, hullut vihaatte tietoa?
22'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?
23Kääntykää minun puoleeni, minä opetan teitä, saatan teidät tuntemaan opetukseni ja tietoni.
23Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.
24"Minä kutsuin teitä, mutta te ette siitä piitanneet, minä uhkasin teitä, eikä kukaan kavahtanut.
24Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,
25Yhtäkään neuvoani ette ole ottaneet varteen, opetukseni ei ole kelvannut teille.
25ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,
26Niinpä minä nauran, kun teidän käy huonosti, pilkkaan, kun tulee aika jota kauhistutte,
26siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
27kun pelko tulee yllenne kuin rajuilma ja onnettomuus iskee tuulispäänä, kun osaksenne tulee ahdinko ja vaiva.
27kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
28Silloin te huudatte minua, mutta minä en vastaa, etsitte minua, ettekä löydä.
28Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.
29Te vihasitte tietoa, ette halunneet totella Herraa,
29Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,
30te vähät välititte, kun teitä neuvoin, ette antaneet arvoa ohjeilleni.
30et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
31Niinpä saatte syödä tekojenne hedelmät, niellä kurkun täydeltä juonianne.
31peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.
32Uppiniskaisuus on tyhmälle tuhoksi, huolettomuuteensa hullu kuolee.
32Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.
33Mutta joka minua kuulee, on turvassa, hänen ei tarvitse pelätä mitään pahaa."
33Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'