1Daavidin psalmi. Ylistä Herraa, minun sieluni, ja kaikki mitä minussa on, ylistä hänen pyhää nimeään.
1Taaveti laul. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2Ylistä Herraa, minun sieluni, älä unohda, mitä hyvää hän on sinulle tehnyt.
2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3Hän antaa anteeksi kaikki syntini ja parantaa kaikki sairauteni.
3Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4Hän päästää minut kuoleman otteesta ja seppelöi minut armolla ja rakkaudella.
4Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
5Hän ravitsee minut aina hyvyydellään, ja minä elvyn nuoreksi, niin kuin kotka.
5Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
6Vanhurskaat ovat Herran teot, hän tuo oikeuden sorretuille.
6Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse.
7Hän osoitti tiensä Moosekselle ja näytti Israelille suuret tekonsa.
7Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod.
8Anteeksiantava ja laupias on Herra. Hän on kärsivällinen ja hänen armonsa on suuri.
8Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
9Ei hän iäti meitä syytä, ei hän ikuisesti pidä vihaa.
9Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10Ei hän maksanut meille syntiemme mukaan, ei rangaissut niin kuin olisimme ansainneet.
10Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11Sillä niin kuin taivas on korkea maan yllä, niin on Herran armo suuri niille, jotka pelkäävät ja rakastavat häntä.
11Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12Niin kaukana kuin itä on lännestä, niin kauas hän siirtää meidän syntimme.
12Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
13Niin kuin isä armahtaa lapsiaan, niin armahtaa Herra niitä, jotka pelkäävät ja rakastavat häntä.
13Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
14Hän tuntee meidät ja tietää meidän alkumme, muistaa, että olemme maan tomua.
14Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
15Ihmisen elinaika on niin kuin ruohon: kuin kedon kukka hän kukoistaa,
15Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16ja kun tuuli käy yli, ei häntä enää ole eikä hänen asuinsijansa häntä tunne.
16kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
17Mutta Herran armo pysyy ajasta aikaan, se on ikuinen niille, jotka pelkäävät ja rakastavat häntä. Polvesta polveen ulottuu hänen uskollisuutensa
17Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
18kaikkiin, jotka pysyvät hänen liitossaan, muistavat hänen käskynsä ja elävät niiden mukaan.
18neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
19Herralla on istuimensa taivaissa, ja hänen valtansa alla on kaikki maa.
19Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.
20Ylistäkää Herraa, te hänen enkelinsä, te voimalliset sankarit, jotka hänen sanansa kuulette ja hänen käskynsä täytätte.
20Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
21Ylistäkää Herraa, te taivaan joukot, kaikki hänen palvelijansa, jotka hänen tahtonsa täytätte.
21Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
22Ylistäkää Herraa, te hänen luotunsa kaikkialla hänen valtakunnassaan. Ylistä Herraa, minun sieluni!
22Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Issandat!