¹Elihu reprit et dit:

¹Ja Eliihu jätkas ning ütles:

²Imagines-tu avoir raison, Penses-tu te justifier devant Dieu,

²'Seda sa pead siis õigeks, nimetad oma õiguseks Jumala ees,

³Quand tu dis: Que me sert-il, Que me revient-il de ne pas pécher?

³et sa küsid: 'Mis kasu mul on, mis abi on mul sellest, et ma pattu ei tee?'

⁴C'est à toi que je vais répondre, Et à tes amis en même temps.

⁴Ma annan sõnadega vastuse sulle ja koos sinuga su sõpradele.

⁵Considère les cieux, et regarde! Vois les nuées, comme elles sont au-dessus de toi!

⁵Tõsta oma pilk taeva poole ja vaata, pane tähele pilvi, mis on sinust kõrgemal!

⁶Si tu pèches, quel tort lui causes-tu? Et quand tes péchés se multiplient, que lui fais-tu?

⁶Kui sina pattu teed, mida sa sellega temale võiksid teha? Ja kui sinu üleastumisi on palju, mida sa nendega tema vastu võiksid korda saata?

⁷Si tu es juste, que lui donnes-tu? Que reçoit-il de ta main?

⁷Kui sa oled õige, mida sa temale võiksid anda? Või mida olekski tal võtta sinu käest?

⁸Ta méchanceté ne peut nuire qu'à ton semblable, Ta justice n'est utile qu'au fils de l'homme.

⁸Su ülekohus mõjutab vaid sinusugust meest ja su õiglus inimlast.

⁹On crie contre la multitude des oppresseurs, On se plaint de la violence d'un grand nombre;

⁹Nad kisendavad küll paljude rõhujate pärast, hüüavad appi vägevate käsivarre vastu,

¹⁰Mais nul ne dit: Où est Dieu, mon créateur, Qui inspire des chants d'allégresse pendant la nuit,

¹⁰aga ükski ei küsi: 'Kus on Jumal, mu Looja, kes öösiti põhjustab kiituslaule,

¹¹Qui nous instruit plus que les bêtes de la terre, Et nous donne l'intelligence plus qu'aux oiseaux du ciel?

¹¹kes õpetab meid rohkem kui loomi maa peal ja teeb meid taeva lindudest targemaks?'

¹²On a beau crier alors, Dieu ne répond pas, A cause de l'orgueil des méchants.

¹²Seal nad siis kisendavad, aga tema ei vasta kurjade kõrkuse pärast.

¹³C'est en vain que l'on crie, Dieu n'écoute pas, Le Tout-Puissant n'y a point égard.

¹³Tõesti asjata, Jumal ei kuule seda ja Kõigevägevam ei vaata sinna.

¹⁴Bien que tu dises que tu ne le vois pas, Ta cause est devant lui: attends-le!

¹⁴Kuigi sa ütled, et sa teda ei näe, on asi tema ees, seepärast oota teda!

¹⁵Mais, parce que sa colère ne sévit point encore, Ce n'est pas à dire qu'il ait peu souci du crime.

¹⁵Aga nüüd, kui ta viha ei karista ja ta ei tahagi nii väga teada ülemeelikusest,

¹⁶Ainsi Job ouvre vainement la bouche, Il multiplie les paroles sans intelligence.

¹⁶ajab Iiob asjata oma suu pärani ja teeb mõistmatusest palju sõnu.'