French 1910

Paite

Job

20

1Tsophar de Naama prit la parole et dit:
1Huan Zophar Naaman miin a dawng a, hichiin a chi a:
2Mes pensées me forcent à répondre, Et mon agitation ne peut se contenir.
2Huaijiakin ka ngaihtuahnaten kei dawnna a honpiaa, ka sunga om ka kinna thu jiak mahmahin.
3J'ai entendu des reproches qui m'outragent; Le souffle de mon intelligence donnera la réplique.
3Kei honzahlaksak salhna ka zataa, huan ka theihsiamna khain a hondawng hi.
4Ne sais-tu pas que, de tout temps, Depuis que l'homme a été placé sur la terre,
4Lei tunga mihing koiha a om nungsiah, hun lui thu hiai na theikei maw;
5Le triomphe des méchants a été court, Et la joie de l'impie momentanée?
5Gilou vualzohna a toma, huan pathianlimsakloute nuamsakna mitphiat kal sunglel ahi chih?
6Quand il s'élèverait jusqu'aux cieux, Et que sa tête toucherait aux nues,
6A hoihkimna vante phain tuangtou mahleh, a luin meipite pha mahleh;
7Il périra pour toujours comme son ordure, Et ceux qui le voyaient diront: Où est-il?
7Himahleh amah ek bangin khantawnin a mangthang dinga: Koia om ahia? amah muten a chi ding uh.
8Il s'envolera comme un songe, et on ne le trouvera plus; Il disparaîtra comme une vision nocturne;
8Mang bangin a lengmang dinga, huan muhin a omkei ding hi: ahi, jan mengmuh banga hawlmangin a om ding hi.
9L'oeil qui le regardait ne le regardera plus, Le lieu qu'il habitait ne l'apercevra plus.
9Amah mu mitin amah a muta kei ding hi; a munin leng amah a muta kei ding hi.
10Ses fils seront assaillis par les pauvres, Et ses mains restitueront ce qu'il a pris par violence.
10A taten gentheite deihsakna a zong ding ua, huan a khutten a hauhsakna ape nawn ding hi.
11La vigueur de la jeunesse, qui remplissait ses membres, Aura sa couche avec lui dans la poussière.
11A guhte a tuailainain a dima, himahleh leivui ah amah toh a lum ding hi.
12Le mal était doux à sa bouche, Il le cachait sous sa langue,
12Gitlouhna a kam ah khum mahleh, a lei ah sel mahleh;
13Il le savourait sans l'abandonner, Il le retenait au milieu de son palais;
13Sitin, paisak keiin, a kam sungah kem gige zo mahleh;
14Mais sa nourriture se transformera dans ses entrailles, Elle deviendra dans son corps un venin d'aspic.
14Himahleh a gila a an a kitoka, a sunga khuai gu ahi hi.
15Il a englouti des richesses, il les vomira; Dieu les chassera de son ventre.
15Hauhsaknate a nawmvalha, huan a lokhe nawn ding hi: Pathianin a gilpi akipanin apaikhe ding hi.
16Il a sucé du venin d'aspic, La langue de la vipère le tuera.
16Khuai gu a tep dia: gul leiin amah a that ding.
17Il ne reposera plus ses regards sur les ruisseaux, Sur les torrents, sur les fleuves de miel et de lait.
17Luipite, khuaiju leh nawituidat lui luangte a en kei ding hi.
18Il rendra ce qu'il a gagné, et n'en profitera plus; Il restituera tout ce qu'il a pris, et n'en jouira plus.
18Sepgim gah a pe nawn dia huan a nawmvalh suk kei ding hi; a muhsa ah kipahna a neikei ding.
19Car il a opprimé, délaissé les pauvres, Il a ruiné des maisons et ne les a pas rétablies.
19Aman lah gentheite a nuaisiaha, a mangngilh hi; a lam louhpi in hiamgamtakin alata.
20Son avidité n'a point connu de bornes; Mais il ne sauvera pas ce qu'il avait de plus cher.
20A deihgawlnain tawp aneihlouhjiakin, a kipahpih thil himhim a khol kei ding.
21Rien n'échappait à sa voracité; Mais son bien-être ne durera pas.
21A nekgaihlouh bangmah omlai a om kei hi; huaijiakin a hauhnain a daih sawt kei ding.
22Au milieu de l'abondance il sera dans la détresse; La main de tous les misérables se lèvera sur lui.
22A nian san lain haksa sakna a nei dia: gimthuak mi chiteng khut a tungah a hongtung ding.
23Et voici, pour lui remplir le ventre, Dieu enverra sur lui le feu de sa colère, Et le rassasiera par une pluie de traits.
23A gilpi hihdim dinga a kisaklaiin, Pathianin a tungah a thangpaihna kihtakhuaina a khe dinga, a nek laiin a tungah a zusak ding hi.
24S'il échappe aux armes de fer, L'arc d'airain le transpercera.
24Sik galvan akipan a tai dia, huan dal thalin amah a kap pailet ding.
25Il arrache de son corps le trait, Qui étincelle au sortir de ses entrailles, Et il est en proie aux terreurs de la mort.
25A dok khiaa, huan a pumpi akipanin a hongpai khia: ahi a sinkha apat a mukzum te velvel hongpai khiaa launate a tungah a hongtung hi.
26Toutes les calamités sont réservées à ses trésors; Il sera consumé par un feu que n'allumera point l'homme, Et ce qui restera dans sa tente en deviendra la pâture.
26A gou dingin mialna tengteng kholkhawmin a om: mi mutlouh meiin amah a negai ding; a puanina nutsiata om a negai ding hi.
27Les cieux dévoileront son iniquité, Et la terre s'élèvera contre lui.
27Vanten a thulimlouhna a taklang ding ua, huan lei amah dou dingin a thou ding.
28Les revenus de sa maison seront emportés, Ils disparaîtront au jour de la colère de Dieu.
28A ina punna a paimang dinga, a vante a heh niin a luang mang ding hi.Hiai bel Pathian akipana mi gilou tantuan ahi, a gouluah dia Pathianin a sehsak.
29Telle est la part que Dieu réserve au méchant, Tel est l'héritage que Dieu lui destine.
29Hiai bel Pathian akipana mi gilou tantuan ahi, a gouluah dia Pathianin a sehsak.