1Job prit de nouveau la parole sous forme sentencieuse et dit:
1Huchiin Jobin a gentehna thu apan nawna, huchiin a chi a:
2Dieu qui me refuse justice est vivant! Le Tout-Puissant qui remplit mon âme d'amertume est vivant!
2Pathian a hing bangin, aman ka dikna a la manga; huan Thil bangkim hihtheiin, aman ka kha a hih buai a;
3Aussi longtemps que j'aurai ma respiration, Et que le souffle de Dieu sera dans mes narines,
3Ka hinna ka sunga a om laiteng, huan Pathian hu ka nakvanga a om laiteng?
4Mes lèvres ne prononceront rien d'injuste, Ma langue ne dira rien de faux.
4Ka mukten thutaklou a gen kei ding, ka leiin leng khemna thu a gen kei ding.
5Loin de moi la pensée de vous donner raison! Jusqu'à mon dernier soupir je défendrai mon innocence;
5Siam kon tansak mahmah kei ding hi: ka sihma tan ka takna kei akipanin ka koih mang kei ding hi.
6Je tiens à me justifier, et je ne faiblirai pas; Mon coeur ne me fait de reproche sur aucun de mes jours.
6Ka diktatna ka len chintena, ka khah kei ding hi: ka damlai teng ka lungtangin kei honkou kei ding.
7Que mon ennemi soit comme le méchant, Et mon adversaire comme l'impie!
7Ka melma gilou bang hi henla, huan kei dou dia thou mi diktatlou bang hihen.
8Quelle espérance reste-t-il à l'impie, Quand Dieu coupe le fil de sa vie, Quand il lui retire son âme?
8Punna muta mahleh, Pathian limsakloumi lametna, Pathian in a kha a lak mang ngalin, bang ahia?
9Est-ce que Dieu écoute ses cris, Quand l'angoisse vient l'assaillir?
9A tunga buaina a tunin, a kikou Pathian in a za diam?
10Fait-il du Tout-Puissant ses délices? Adresse-t-il en tout temps ses prières à Dieu?
10Thil bangkim hihthei ah nuam asa in, chiklaipeuhin Pathian sap nuam asa diam?
11Je vous enseignerai les voies de Dieu, Je ne vous cacherai pas les desseins du Tout-Puissant.
11Pathian khut tungtangah nang ka honsinsak ding; Thil bangkim hihthei kianga om ken ka im kei ding hi.
12Mais vous les connaissez, et vous êtes d'accord; Pourquoi donc vous laisser aller à de vaines pensées?
12Ngai un, noute tengteng in huai na muta ua; ahihngalleh, bangdia bangmahlou honghi vek na hi ua?
13Voici la part que Dieu réserve au méchant, L'héritage que le Tout-Puissant destine à l'impie.
13Hiai Pathian laka mi gilou tantuan leh, nuaisiahhat mite goutan, Thil bangkim hihthei akipana a muh uh ahi.
14S'il a des fils en grand nombre, c'est pour le glaive, Et ses rejetons manquent de pain;
14A tate a pun uleh, nuamsau ading ahi; huan a suan tanghouin a tai kei ding hi.
15Ceux qui échappent sont enterrés par la peste, Et leurs veuves ne les pleurent pas.
15A nunga omlaite hi lengin a vuidia, huan a meithaite un kahna a bawl kei ding uh.
16S'il amasse l'argent comme la poussière, S'il entasse les vêtements comme la boue,
16Dangka leivui bangin vum touin, puansilh tungman bangin bawl mahleh;
17C'est lui qui entasse, mais c'est le juste qui se revêt, C'est l'homme intègre qui a l'argent en partage.
17A bawl thei, himahleh mi dikten a silh ding, huan mi hoihten dangka pen a hawm ding hi.
18Sa maison est comme celle que bâtit la teigne, Comme la cabane que fait un gardien.
18Inn a lam tuh maimom len bang ahia, vengmiin a bawl aidakbuk bang ahi.
19Il se couche riche, et il meurt dépouillé; Il ouvre les yeux, et tout a disparu.
19Hausa inn a luma, himahleh khopin a om kei ding; a mit a haka, huan a om kei.
20Les terreurs le surprennent comme des eaux; Un tourbillon l'enlève au milieu de la nuit.
20Tuite bangin launaten amah a pha a; janin huihpiin amah a gu mang hi.
21Le vent d'orient l'emporte, et il s'en va; Il l'arrache violemment de sa demeure.
21Suahlam huihin amah a po manga, huan a pai mang hi; huchiin a mun akipanin amah a mut mang hi
22Dieu lance sans pitié des traits contre lui, Et le méchant voudrait fuir pour les éviter.
22Pathianin lah amah nakpiin a lawn dia, a dawm kei ding: a khut akipan taimang a ut ding.Miten amah a khut uh a bet khum ding ua, huan a mun akipanin amah a nuihsan khe ding uhi.
23On bat des mains à sa chute, Et on le siffle à son départ.
23Miten amah a khut uh a bet khum ding ua, huan a mun akipanin amah a nuihsan khe ding uhi.