1Elihu continua et dit:
1Elihu mahin a gen jela, huchiin a chi a:
2Attends un peu, et je vais poursuivre, Car j'ai des paroles encore pour la cause de Dieu.
2Honna thuakzou zek inla, huan ka hon ensak ding; Pathian sikin lah banghiam khat gending ka nei ngala.
3Je prendrai mes raisons de haut, Et je prouverai la justice de mon créateur.
3Gamla akipan ka theihna kon la dinga, huan diktatna kei Bawlpa tungah ka nga ding hi.
4Sois-en sûr, mes discours ne sont pas des mensonges, Mes sentiments devant toi sont sincères.
4Diktakin ka thute lah juau ahi ngal keia: hoihkim khat lah ka kiangah a om hi.
5Dieu est puissant, mais il ne rejette personne; Il est puissant par la force de son intelligence.
5Ngaiin, Pathianin thil a hihtheia, kuamah a musit kei: theihsiamna hatna ah thil a hihthei hi.
6Il ne laisse pas vivre le méchant, Et il fait droit aux malheureux.
6Gilou hinna a hawi keia: himahleh gimthuakte kiangah a dikna uh a pia hi.
7Il ne détourne pas les yeux de dessus les justes, Il les place sur le trône avec les rois, Il les y fait asseoir pour toujours, afin qu'ils soient élevés.
7Mi diktat akipan a mit a la kik keia: himahleh laltutphah tunga kumpipa toh amau khantawnin a koiha, huchiin hihletin a om uhi.
8Viennent-ils à tomber dans les chaînes, Sont-ils pris dans les liens de l'adversité,
8Huan sikkhautea gaka a om ua, gimthuakna guitea laka a om uleh;
9Il leur dénonce leurs oeuvres, Leurs transgressions, leur orgueil;
9Huchiin a thilhih uh amau a ensaka, huan a tatlekna uh, huchia kisatheitaka a na omna uh.
10Il les avertit pour leur instruction, Il les exhorte à se détourner de l'iniquité.
10Thuhilhna lamah a bil uh leng a honsaka, thulimlouhna akipan kik dingin thu a pia hi.
11S'ils écoutent et se soumettent, Ils achèvent leurs jours dans le bonheur, Leurs années dans la joie.
11Amah thu a ngaihkhiak ua, a na a sep uh leh, a nite uh hausaknain a hihbei ding ua, a kumte uh kipahnain.
12S'ils n'écoutent pas, ils périssent par le glaive, Ils expirent dans leur aveuglement.
12Himahleh a ngaihkhiak kei ua leh, namsauin a mangthang ding ua, huan theihna beiin a si ding uh.
13Les impies se livrent à la colère, Ils ne crient pas à Dieu quand il les enchaîne;
13Himahleh amau lungtanga pathianilimsaklouhnaten hehna a khol khawm uhi: amau a hen laiin panpih deihin a kikou kei uh.
14Ils perdent la vie dans leur jeunesse, Ils meurent comme les débauchés.
14Tuailaiin a si ua, siangloute lakah a hinna uh a mangthang hi.
15Mais Dieu sauve le malheureux dans sa misère, Et c'est par la souffrance qu'il l'avertit.
15A gimthuaknain gimthuakte a suaktasaka, nuaisiah na ah a bil uh a honsak hi.
16Il te retirera aussi de la détresse, Pour te mettre au large, en pleine liberté, Et ta table sera chargée de mets succulents.
16A hi, gakchihna om louhna mun, mun lian lamah dahna akipan nang a honpi mang ta ding a; huan na donkan tunga kilui thaunain a dimta ding hi.
17Mais si tu défends ta cause comme un impie, Le châtiment est inséparable de ta cause.
17Himahleh giloute vaihawmnain na dima: vaihawmna leh diktatnain nang nang a honlen hi.
18Que l'irritation ne t'entraîne pas à la moquerie, Et que la grandeur de la rançon ne te fasse pas dévier!
18Thangpaihna a om jiakin, pilvangin huchilouin jaw na kichinnain nang a honpi mangkha ding hi; tatna letnain leng nang honpialsak sam kei hen.
19Tes cris suffiraient-ils pour te sortir d'angoisse, Et même toutes les forces que tu pourrais déployer?
19Dahna a na om louhna dingin, na hauhsaknate a hun diam, ahihkeileh na hatna thilhihtheihna tengteng?
20Ne soupire pas après la nuit, Qui enlève les peuples de leur place.
20Mite tengteng a mun ua sat khiaka a om lai un, jan deih ken.
21Garde-toi de te livrer au mal, Car la souffrance t'y dispose.
21Pilvangin, gilou limsak ken: gimthuakna sangin hiai lah na telta ngala.
22Dieu est grand par sa puissance; Qui saurait enseigner comme lui?
22Ngaiin, Pathianin a thilhihtheihnain sangtakin a hih: amah bang sinsakmi kua ahia?
23Qui lui prescrit ses voies? Qui ose dire: Tu fais mal?
23Kuan amah a lampi thu a piaa? ahihkeileh, kuan, Diklouhna na bawlta, a chi thei dia?
24Souviens-toi d'exalter ses oeuvres, Que célèbrent tous les hommes.
24Miten la a asak uh, a thilhih hihlian dingin theigige in.
25Tout homme les contemple, Chacun les voit de loin.
25Huaiah mite tengteng a en ua; huai mihing in gamla pi ah a mu hi.
26Dieu est grand, mais sa grandeur nous échappe, Le nombre de ses années est impénétrable.
26Ngaiin, Pathian a liana, amah I theikei uh: a kumte zah zontheih ahi kei.
27Il attire à lui les gouttes d'eau, Il les réduit en vapeur et forme la pluie;
27Tui takte aman a tawi khin ngala, huai a tuihu akipan vuah a ju:
28Les nuages la laissent couler, Ils la répandent sur la foule des hommes.
28Huai vanten a sungkhe suk ua, tampipiin mihing tungah a tak.
29Et qui comprendra le déchirement de la nuée, Le fracas de sa tente?
29A hi, meipi kiphahte, a in vanpigingte kuamahmahin a theisiam dia?
30Voici, il étend autour de lui sa lumière, Et il se cache jusque dans les profondeurs de la mer.
30Ngaiin, a kimah a khovak a jaka: huan tuipi nuai a tuam hi.
31Par ces moyens il juge les peuples, Et il donne la nourriture avec abondance.
31Hiaitein lah mite a vaihawmsak ngala; an tampi a pia hi.
32Il prend la lumière dans sa main, Il la dirige sur ses adversaires.
32Khophiain a khutte a tuama; huan chiamtehna khoh dingin thu a pia hi.Huai husain a tungtang thu a gena, ganhonten leng hongkuan tou huihpi tungtang thu.
33Il s'annonce par un grondement; Les troupeaux pressentent son approche.
33Huai husain a tungtang thu a gena, ganhonten leng hongkuan tou huihpi tungtang thu.