1L'Eternel répondit à Job du milieu de la tempête et dit:
1Huchiin pingpei akipanin TOUPAN job a dawnga, hichiin a chi a:
2Qui est celui qui obscurcit mes desseins Par des discours sans intelligence?
2Theihna bei thutea thuhilh hihmial hiai kua ahia?
3Ceins tes reins comme un vaillant homme; Je t'interrogerai, et tu m'instruiras.
3Kipasalsakin tuin na kawng gakin; Hondong ding ka hi, ka kianga na gen ding ahi.
4Où étais-tu quand je fondais la terre? Dis-le, si tu as de l'intelligence.
4Lei kingaknate ka koih laiin nang koiah na oma? Phuangin, theihsiamna nei na hih leh.
5Qui en a fixé les dimensions, le sais-tu? Ou qui a étendu sur elle le cordeau?
5Huaia tehnate kua bawl ahi, thei na hih leh! ahihkeileh a tunga tehna khau kua zan ahia?
6Sur quoi ses bases sont-elles appuyées? Ou qui en a posé la pierre angulaire,
6A nuai suangphumte kua phum ahia, ahihkeileh huai a ninga suang kua koih ahia;
7Alors que les étoiles du matin éclataient en chants d'allégresse, Et que tous les fils de Dieu poussaient des cris de joie?
7Jingsang aksiten la a sak khawm ua, Pathian tapate tengteng kipah jiaka a kikou lai un?
8Qui a fermé la mer avec des portes, Quand elle s'élança du sein maternel;
8Ahihkeileh kuan kongkhaktein tuipite a khak binga, gil akipan hongpawt khia banga, a hongpuahkhiak laiin.
9Quand je fis de la nuée son vêtement, Et de l'obscurité ses langes;
9Huaia puansilh meipi leh, khomial bikbek, huaia dinga tuamna puan ka bawla,
10Quand je lui imposai ma loi, Et que je lui mis des barrières et des portes;
10Huaia dinga ka thupiak bawla, kalhnate leh kongkhakte koiha,
11Quand je dis: Tu viendras jusqu'ici, tu n'iras pas au delà; Ici s'arrêtera l'orgueil de tes flots?
11Hiaitan na hongpai ding, himahleh a ban hilouin, ka chiha; huan hiailaiah a kiuangsak na tuikihotte lettangin a om ding uh, ka chih laiin?
12Depuis que tu existes, as-tu commandé au matin? As-tu montré sa place à l'aurore,
12Na nite a kipat nungsiah jingsang thu na piain, phalvak a mun thei dingin na bawlta hia;
13Pour qu'elle saisisse les extrémités de la terre, Et que les méchants en soient secoués;
13Huchia lei tawpnate a mat theiha, huai akipana gilou sinkhiak a hihtheihna dingin?
14Pour que la terre se transforme comme l'argile qui reçoit une empreinte, Et qu'elle soit parée comme d'un vêtement;
14Chiamtehna nuaia tungmanlei bangin mel a kikhenga; huan puansilh bangin thil tengteng ze neiin a dingkhia hi:
15Pour que les méchants soient privés de leur lumière, Et que le bras qui se lève soit brisé?
15Huan gilou akipana a khovak uh lettang sak ahia, a ban liksang uh a kitan hi.
16As-tu pénétré jusqu'aux sources de la mer? T'es-tu promené dans les profondeurs de l'abîme?
16Tuipi nakte sungah na lut ta hia? Ahihkeileh tuithuk tawpna ah na paita hia?
17Les portes de la mort t'ont-elles été ouvertes? As-tu vu les portes de l'ombre de la mort?
17Sihna kongpite na kiangah taklatin a omta hia? Ahihkeileh sihna limliap kongpite na muta hia?
18As-tu embrassé du regard l'étendue de la terre? Parle, si tu sais toutes ces choses.
18Lei zatdan na thei siamte hia? Phuang in, huai na theih vek leh.
19Où est le chemin qui conduit au séjour de la lumière? Et les ténèbres, où ont-elles leur demeure?
19Khovak tenna zotna lampi koiah a oma, huan khomial omna mun koisan ahia;
20Peux-tu les saisir à leur limite, Et connaître les sentiers de leur habitation?
20Huchia huai a gamgi tana na tonpi theiha, huchia huai a in tana lampite na theihna dingin?
21Tu le sais, car alors tu étais né, Et le nombre de tes jours est grand!
21Thei mah niteh maw, huailaia piangta lah hi ding china? Hhuan na nite tamdan lah thupi mahmah hi dia!
22Es-tu parvenu jusqu'aux amas de neige? As-tu vu les dépôts de grêle,
22Vuk koihkhawmna ah na lut ngeita hia, ahihkeileh gial koihkawm na muta hia.
23Que je tiens en réserve pour les temps de détresse, Pour les jours de guerre et de bataille?
23Buaina hun adia ka sit, kidou leh kisat nia dia?
24Par quel chemin la lumière se divise-t-elle, Et le vent d'orient se répand-il sur la terre?
24Bang lampi ah ahia khovak a kikhen a, ahihkeileh leitunga suahlam huih a dalhjak?
25Qui a ouvert un passage à la pluie, Et tracé la route de l'éclair et du tonnerre,
25Kuan ahia tui tampi luanna dinga tuilam khuak, ahihkeileh kekkia adia lampi;
26Pour que la pluie tombe sur une terre sans habitants, Sur un désert où il n'y a point d'hommes;
26Mihing om louhna mun gam tunga vuah zusak dingin; mihing om louhna, gamdai tungah;
27Pour qu'elle abreuve les lieux solitaires et arides, Et qu'elle fasse germer et sortir l'herbe?
27Lei kisia leh segawpsa lungkimsak ding; loupa hing nou khangkhesak ding?
28La pluie a-t-elle un père? Qui fait naître les gouttes de la rosée?
28Vuahin pa a nei hia? Ahihkeileh daitui takte kua suan ahia?
29Du sein de qui sort la glace, Et qui enfante le frimas du ciel,
29Kua gil akipana tuikhal hongpai ahia? Huan van daituikhal ngou, kua suahsak ahia?
30Pour que les eaux se cachent comme une pierre, Et que la surface de l'abîme soit enchaînée?
30Suang bangin tuite a taka, tuithuk maite a khal hi.
31Noues-tu les liens des Pléiades, Ou détaches-tu les cordages de l'Orion?
31Siguk khaute na khihkhawm thei hia, ahihkeileh zuheisuktun khaute na phel thei hia?
32Fais-tu paraître en leur temps les signes du zodiaque, Et conduis-tu la Grande Ourse avec ses petits?
32Amah hunbi ah Aksilamvaka chiamtehnate na pikhe thei hia? Ahihkeileh Jangkhua leh tate na pi thei hia?
33Connais-tu les lois du ciel? Règles-tu son pouvoir sur la terre?
33Van thusehte na thei hia? Huai lalna lei ah na dingkhesak thei diam?
34Elèves-tu la voix jusqu'aux nuées, Pour appeler à toi des torrents d'eaux?
34Nang tui tampiin a khuh theihna dingin meipite kiangah na aw na suahkhe thei diam?
35Lances-tu les éclairs? Partent-ils? Te disent-ils: Nous voici?
35A pai theihna ding un khophiate na sawl khe thei hia?
36Qui a mis la sagesse dans le coeur, Ou qui a donné l'intelligence à l'esprit?
36Sunggil lamah pilna kuan a koiha? Ahihkeileh lungsim kiangah kuan theihsiamna a pia a?
37Qui peut avec sagesse compter les nuages, Et verser les outres des cieux,
37Pilnain kuan meipite a sim thei dia? Ahihkeileh kuan van tuithawlte a bo khe thei dia.
38Pour que la poussière se mette à ruisseler, Et que les mottes de terre se collent ensemble?
38A lompia leivui a luana, a sakte a kimat khawm ngiungeu lai un?
39Chasses-tu la proie pour la lionne, Et apaises-tu la faim des lionceaux,
39Humpinelkai adingin samat na betsak ding hia? Ahihkeileh humpinelkai noute gilkial na hihdam ding hia?
40Quand ils sont couchés dans leur tanière, Quand ils sont en embuscade dans leur repaire?
40A kua ua a boh ua, buk dinga a bukna mun ua a om nilouh lai un?Vaak ading a an kuan a pia a? A noute Pathian kianga kikou a ann duh mana a vakvak lai un?
41Qui prépare au corbeau sa pâture, Quand ses petits crient vers Dieu, Quand ils sont errants et affamés?
41Vaak ading a an kuan a pia a? A noute Pathian kianga kikou a ann duh mana a vakvak lai un?