1Job prit la parole et dit:
1Huchiin Jobin a dawnga, hichiin a chi a:
2Oh! s'il était possible de peser ma douleur, Et si toutes mes calamités étaient sur la balance,
2Aw ka lungjinna kibuk peuhmah leh, huan ka tuahsiatna khaina ah kikoih khawm peuhmah leh:
3Elles seraient plus pesantes que le sable de la mer; Voilà pourquoi mes paroles vont jusqu'à la folie!
3Tuin tuipitea piaunel sangin a gikzo ding: huaijiakin ka thute leng a huham hi.
4Car les flèches du Tout-Puissant m'ont percé, Et mon âme en suce le venin; Les terreurs de Dieu se rangent en bataille contre moi.
4Thilbangkimhihthei thalte lah ka sungah a om ngala, gu huai akipana ka khain a dawn vek: Pathian mulkimhuainate kei dou dingin a kivual petmah uhi.
5L'âne sauvage crie-t-il auprès de l'herbe tendre? Le boeuf mugit-il auprès de son fourrage?
5Loupa a neih laiin gam sabengtung a ham hia? ahihkeileh a annekding tungah bawngtal a ham hia?
6Peut-on manger ce qui est fade et sans sel? Y a-t-il de la saveur dans le blanc d'un oeuf?
6Gim neilou chi tel louin a kine thei dia hia? ahihkeileh aktuida ah limna mawngmawng a om hia?
7Ce que je voudrais ne pas toucher, C'est là ma nourriture, si dégoûtante soit-elle!
7Ka khain amaute a khoih nuam kei; kei dingin an kihhuai bang ahi uh.
8Puisse mon voeu s'accomplir, Et Dieu veuille réaliser mon espérance!
8Aw ka nget tang thei leng jaw; ka thil deih Pathianin honphal lejaw:
9Qu'il plaise à Dieu de m'écraser, Qu'il étende sa main et qu'il m'achève!
9Kei honhihgawp dingin Pathian deihlam hi lai henla; a khut zanin, kei honsat khe mai leh:
10Il me restera du moins une consolation, Une joie dans les maux dont il m'accable: Jamais je n'ai transgressé les ordres du Saint.
10Huchiin lungmuanna ka nei lai mai dia; ahi, dawmlou natna ah ka kipak ding: Mi Siangthou thute lah ka kitheihmohbawl ngal kei a.
11Pourquoi espérer quand je n'ai plus de force? Pourquoi attendre quand ma fin est certaine?
11Ka hatna bang ahia, ka ngak ding? huan ka beina bang ahia, ka kuhkal ding?
12Ma force est-elle une force de pierre? Mon corps est-il d'airain?
12Ka hatna, suangte hatna hi hia? ahihkeileh ka sa dalsik hia?
13Ne suis-je pas sans ressource, Et le salut n'est-il pas loin de moi?
13Keiah panpihna a om het kei hilou hia, huan kei akipan theihsiamna hawlmangin?
14Celui qui souffre a droit à la compassion de son ami, Même quand il abandonnerait la crainte du Tout-Puissant.
14Bah dia mansaa om kiangah a lawmin Siamna a etsak ding ahi kei mo; huchilou-in Bangkimhihthei kihtakna a tawpsan ahi kei ding mo.
15Mes frères sont perfides comme un torrent, Comme le lit des torrents qui disparaissent.
15Luita bangin ka unaute a lepchiah uh; luita mangthang luanna bangin.
16Les glaçons en troublent le cours, La neige s'y précipite;
16Huai tuh tuikhalin a voma; huai ah vuk a kisel.
17Viennent les chaleurs, et ils tarissent, Les feux du soleil, et leur lit demeure à sec.
17A lum hun chiangin a tuimang ua, a sat chingin a mun ua kipan a mangthang uh.
18Les caravanes se détournent de leur chemin, S'enfoncent dans le désert, et périssent.
18Huai lampia khualzinte a pial ua, bangmah omlouhna munah a paitou ua, a mangthang uh.
19Les caravanes de Théma fixent le regard, Les voyageurs de Séba sont pleins d'espoir;
19Tema khualzinten a zong ua, Seba pawlten a lamen uh.
20Ils sont honteux d'avoir eu confiance, Ils restent confondus quand ils arrivent.
20A kilamet hangun a zahlak uh; huai lamah avapai ua a hawmsuak uh.
21Ainsi, vous êtes comme si vous n'existiez pas; Vous voyez mon angoisse, et vous en avez horreur!
21Tuin lah bangmah na hi ngal kei ua; mulkimhuaina na mu ua, na lau uhi.
22Vous ai-je dit: Donnez-moi quelque chose, Faites en ma faveur des présents avec vos biens,
22Kei honpia un? ahihkeileh na neihlehlam ua kipanin kei adingin thilpiak lan un, ka chi hia?
23Délivrez-moi de la main de l'ennemi, Rachetez-moi de la main des méchants?
23Ahihkeileh, nuaisiahhatmite khut ahipan hontan un, ka chi hia?
24Instruisez-moi, et je me tairai; Faites-moi comprendre en quoi j'ai péché.
24Hon sinsakin, huan ka dai ding: ka lamhaihna theisiam dingin hon bawlin.
25Que les paroles vraies sont persuasives! Mais que prouvent vos remontrances?
25Dikna thute hat hina mahmah e: Himahleh na miselnain bang a selphoua?
26Voulez-vous donc blâmer ce que j'ai dit, Et ne voir que du vent dans les discours d'un désespéré?
26Thute selphou dinga um na hi uh hia? Chimoh mi thugente huih bang ahi chih theiin.
27Vous accablez un orphelin, Vous persécutez votre ami.
27A hi, paneiloute tungah ai na san ding ua, na lawm uh sumsinna vanin na bawl ding uh.
28Regardez-moi, je vous prie! Vous mentirais-je en face?
28Tuin huaijiakin hehpihtakin hon en un; na ma uah ka juau ka gen sin ngal kei a.
29Revenez, ne soyez pas injustes; Revenez, et reconnaissez mon innocence.
29Kik nawn un ka honngen ahi, diklouhna om kei hen; ahi, kik nawn un, ka thu a dik ahi.Ka lei ah diklouhna a om hia? thil hoihlou ka leiin a theikak theikei dia hia?
30Y a-t-il de l'iniquité sur ma langue, Et ma bouche ne discerne-t-elle pas le mal?
30Ka lei ah diklouhna a om hia? thil hoihlou ka leiin a theikak theikei dia hia?