1Le sort de l'homme sur la terre est celui d'un soldat, Et ses jours sont ceux d'un mercenaire.
1Lei tungah mihing adin kidouna a om kei mo? huan a nite kilohmi nite bang ahi ka hia?
2Comme l'esclave soupire après l'ombre, Comme l'ouvrier attend son salaire,
2Lim deih mahmah sikha bangin, a loh lamen kilohmi bangin:
3Ainsi j'ai pour partage des mois de douleur, J'ai pour mon lot des nuits de souffrance.
3Huaibangin bangmahlou khate nei dinga bawl ka hi, huan kei adingin jan chimhuaite seh ahi hi.
4Je me couche, et je dis: Quand me lèverai-je? quand finira la nuit? Et je suis rassasié d'agitations jusqu'au point du jour.
4Ka lup chiangin, Chikchiangin ka thou dia? ka chi a; himahleh jan a sawt hi; huan khatlam khatlamah ni suah matan kilumlehnain ka dim hi.
5Mon corps se couvre de vers et d'une croûte terreuse, Ma peau se crevasse et se dissout.
5Ka sa than leh leivui khalin a tuama; ka vun a kimata a puakkham thak hi.
6Mes jours sont plus rapides que la navette du tisserand, Ils s'évanouissent: plus d'espérance!
6Ka nite siamganmi khohthei sangin a kin jawa, lametna beia zatbei ahi.
7Souviens-toi que ma vie est un souffle! Mes yeux ne reverront pas le bonheur.
7Aw ka hinna huih ahi chih theigige in: ka mitin hoih a mu nawn kei ding hi.
8L'oeil qui me regarde ne me regardera plus; Ton oeil me cherchera, et je ne serai plus.
8Kei honmu mitin honen thei nawn takei dinga; na mitte ka tugnah a om ding ua, himahleh ka omta kei ding hi.
9Comme la nuée se dissipe et s'en va, Celui qui descend au séjour des morts ne remontera pas;
9Meipi a mangthanga a omta kei bangin, huchiin kuapeuh Seola pai suk a hongpai tou nawnta kei uhi.
10Il ne reviendra plus dans sa maison, Et le lieu qu'il habitait ne le connaîtra plus.
10A in ah a kik nawnta kei dinga, a munin amah a thei nawnta kei ding hi.
11C'est pourquoi je ne retiendrai point ma bouche, Je parlerai dans l'angoisse de mon coeur, Je me plaindrai dans l'amertume de mon âme.
11Huaijiakin ka kam ka khou kei dinga; ka lungsim gimnaah thu ka gen ding; ka kha haksatna ah ka phun ding hi.
12Suis-je une mer, ou un monstre marin, Pour que tu établisses des gardes autour de moi?
12Tuipi ka hi hia, a hihkeileh tuipiganhinglian, huchia kei na honchin nak?
13Quand je dis: Mon lit me soulagera, Ma couche calmera mes douleurs,
13Ka lupnain honlungmuan dinga, ka tutna nemin ka phunna a jangkhaisak ding, ka chih chiangin;
14C'est alors que tu m'effraies par des songes, Que tu m'épouvantes par des visions.
14Huaichiangin mangtein na honlau saka, mengmuhnatein na honmulkimsak hi:
15Ah! je voudrais être étranglé! Je voudrais la mort plutôt que ces os!
15Huchiin ka khain heklup leh sihna a tela, hiai ka guhte sangin.
16Je les méprise!... je ne vivrai pas toujours... Laisse-moi, car ma vie n'est qu'un souffle.
16Ka hinna ka chimtaka; ka hing gige kei ding: honom sak maimai un; ka nite lah bangmahlou ahi ngala.
17Qu'est-ce que l'homme, pour que tu en fasses tant de cas, Pour que tu daignes prendre garde à lui,
17Mihing bang ahi, amah na hihlet dinga, amah tunga na lungtang na koih dinga.
18Pour que tu le visites tous les matins, Pour que tu l'éprouves à tous les instants?
18Jingsang tenga amah na veh dinga, mitphiat chiha amah na ettel ding?
19Quand cesseras-tu d'avoir le regard sur moi? Quand me laisseras-tu le temps d'avaler ma salive?
19Bangtan vei kei honlehngatsan lou ding na hia, bangtanvei ka chil ka nawmvalh matan honomsak maimai lou ding na hia?
20Si j'ai péché, qu'ai-je pu te faire, gardien des hommes? Pourquoi me mettre en butte à tes traits? Pourquoi me rendre à charge à moi-même?
20Na khial hita leng, na tungah bang ka hiha, Aw mite chingpa nang? bangdia nang adia chiamtehna banga konkoih na hia, huchia keimaha dia puakgik ka hih maimah?Huan bangdia ka tatlekna ngaidam loua, ka thulimlohna la mang lou oi? Kei tuin leivuia lum ding ka hi a; kuhkaltakin na honzong dia, himahleh ka omta kei ding.
21Que ne pardonnes-tu mon péché, Et que n'oublies-tu mon iniquité? Car je vais me coucher dans la poussière; Tu me chercheras, et je ne serai plus.
21Huan bangdia ka tatlekna ngaidam loua, ka thulimlohna la mang lou oi? Kei tuin leivuia lum ding ka hi a; kuhkaltakin na honzong dia, himahleh ka omta kei ding.