French 1910

Paite

Proverbs

11

1La balance fausse est en horreur à l'Eternel, Mais le poids juste lui est agréable.
1Bukna diklou Toupa a dingin kihhuai ahi, himahleh gikdan dik a kipahpih lam ahi.
2Quand vient l'orgueil, vient aussi l'ignominie; Mais la sagesse est avec les humbles.
2Kisaktheihna a hongpai chiangin, zumna a hongpai; himahleh mi kiniamkhiakte kiangah pilna a om hi.
3L'intégrité des hommes droits les dirige, Mais les détours des perfides causent leur ruine.
3Mi tangte dikna in amau a pi ding, himahleh mi lepchiahte hoihlouhna in amau ahihse ding hi.
4Au jour de la colère, la richesse ne sert à rien; Mais la justice délivre de la mort.
4Thangpaih niin hauhsak a phatuam kei, himahleh diktatna in sihna a kipan a hunkhia hi.
5La justice de l'homme intègre aplanit sa voie, Mais le méchant tombe par sa méchanceté.
5Mi hoihkim diktatna in a lampi a seksak dia; himahleh migilou a gitlouhna ah a puk ding hi.
6La justice des hommes droits les délivre, Mais les méchants sont pris par leur malice.
6Mi tangte diktatna in amau a suaktasak dinga; himahleh lepchiah taka hihte amau poikhoihna a lakin a om ding uhi.
7A la mort du méchant, son espoir périt, Et l'attente des hommes iniques est anéantie.
7Mi gilou a sih chiangin, a lametna a mangthang ding: huan thulimlouh na lametna a mangthang hi.
8Le juste est délivré de la détresse, Et le méchant prend sa place.
8Mi dktat buaina laka kipan suah taksakin a oma, huan a mun ah migilou a hongpai hi.
9Par sa bouche l'impie perd son prochain, Mais les justes sont délivrés par la science.
9A kama Pathian limsaklou min a innveng a hihsia a: himahleh theihna jiakin mi diktat suahtaksakin a om hi.
10Quand les justes sont heureux, la ville est dans la joie; Et quand les méchants périssent, on pousse des cris d'allégresse.
10Mi diktat adia a hoih jel chiangin. Khopi a kipak a; huan gilou a manthat chiangin, kikouna a om.
11La ville s'élève par la bénédiction des hommes droits, Mais elle est renversée par la bouche des méchants.
11Mi tang vualjawlna jiakin khopi tawisangin a om: himahleh mi gilou kama hihsiat in a om hi.
12Celui qui méprise son prochain est dépourvu de sens, Mais l'homme qui a de l'intelligence se tait.
12Kuapeuh a innveng musit pilna bei ahi: himahleh thiesiam mi a dai dide.
13Celui qui répand la calomnie dévoile les secrets, Mais celui qui a l'esprit fidèle les garde.
13Tangthu genmi banga vialvakin thuguk a taklang: himahleh lungsim muanhuai in thu a im hi.
14Quand la prudence fait défaut, le peuple tombe; Et le salut est dans le grand nombre des conseillers.
14Kipina pil omlouhna munah, mite a puk ua: himahleh thupha gen tampi omna ah bitna om hi.
15Celui qui cautionne autrui s'en trouve mal, Mais celui qui craint de s'engager est en sécurité.
15Kuapeuh mikhual adia a mohkhu kia ding in na asa ding himahleh mohkhu dia dinna hua a muang hi.
16Une femme qui a de la grâce obtient la gloire, Et ceux qui ont de la force obtiennent la richesse.
16Numei deihtak huai in zahtak huai na anei gige: huan pasal hiamgam in hauhsakna anei gige.
17L'homme bon fait du bien à son âme, Mais l'homme cruel trouble sa propre chair.
17Mi ching theiin amah kha a dingin a hihhoih a: himahleh mi gilou in amah sa ahih buai hi.
18Le méchant fait un gain trompeur, Mais celui qui sème la justice a un salaire véritable.
18Mi gilou in khema loh a sang: himahleh diktatna in kipahmah muan anei hi.
19Ainsi la justice conduit à la vie, Mais celui qui poursuit le mal trouve la mort.
19Kuapeuh diktatna a ding kip hinna a tung hi: huan kuapeuh gilou delh in amah sihna dingin a hih ahi.
20Ceux qui ont le coeur pervers sont en abomination à l'Eternel, Mais ceux dont la voie est intègre lui sont agréables.
20A lungtang ua hoihlou te Toupa a dingin kihhuai ahi ua: himahleh a lampi ua hoihkim te a kipahna ahi.
21Certes, le méchant ne restera pas impuni, Mais la postérité des justes sera sauvée.
21Khut kilen mahle uh, mi gilou gawtlouh in a om kei ding: himahleh diktat chi suahtak sak in a om ding.
22Un anneau d'or au nez d'un pourceau, C'est une femme belle et dépourvue de sens.
22Vok nak sunga dangkaeng suang bangin, huchi bangin numei melhoih ngeltel na nei ahi.
23Le désir des justes, c'est seulement le bien; L'attente des méchants, c'est la fureur.
23Mi diktat deihlam hoih kia ahi a: himahleh mi gilou lametna thangpaih na ahi.
24Tel, qui donne libéralement, devient plus riche; Et tel, qui épargne à l'excès, ne fait que s'appauvrir.
24A thehjak a om a, huan a pung semsem; huan a kilawm khenga it a om a, himahleh taksap lam amanoh lel hi.
25L'âme bienfaisante sera rassasiée, Et celui qui arrose sera lui-même arrosé.
25Misiam thausak in a om ding, huan kuapeuh tui buak amah leng tui buah in a om ding hi.
26Celui qui retient le blé est maudit du peuple, Mais la bénédiction est sur la tête de celui qui le vend.
26Kuapeuh buh leh bal it miten amah a hamsiat ding uh: himahleh kuapeuh a juak lujang ah vualjawl na a om ding hi.
27Celui qui recherche le bien s'attire de la faveur, Mais celui qui poursuit le mal en est atteint.
27Kuapeuh hoih thanuam taka zong in deihsak na a zong: himahleh kuapeuh siatna zong, amah tungah a hong tung ding.
28Celui qui se confie dans ses richesses tombera, Mais les justes verdiront comme le feuillage.
28Kuapeuh a hauhsak na muang a puk ding: himahleh mi diktat nah hing bangin a lun ding hi.
29Celui qui trouble sa maison héritera du vent, Et l'insensé sera l'esclave de l'homme sage.
29Kuapeuh amah inn hih buai in huih a luah ding: huan mihai lung tang pil dikha ahi ding hi.
30Le fruit du juste est un arbre de vie, Et le sage s'empare des âmes.
30Mi diktat gah hinna ding ahi; huan kuapeuh a pil in kha te aman hi.Ngai in, mi diktat te lei ah thuk in a om ding. Mi gilou leh mi khial kinak thuk sem nan chia!
31Voici, le juste reçoit sur la terre une rétribution; Combien plus le méchant et le pécheur!
31Ngai in, mi diktat te lei ah thuk in a om ding. Mi gilou leh mi khial kinak thuk sem nan chia!