1Une réponse douce calme la fureur, Mais une parole dure excite la colère.
1Dawnna nemin thangpaihna a hei manga: himahleh thu siain hehna a tokthou hi.
2La langue des sages rend la science aimable, Et la bouche des insensés répand la folie.
2Mi pil leiin theihna a gen dika: himahleh mi haite kamin haina a sung khia.
3Les yeux de l'Eternel sont en tout lieu, Observant les méchants et les bons.
3TOUPA mitte mun chitengah a oma, hoihlou leh hoih veng gigein.
4La langue douce est un arbre de vie, Mais la langue perverse brise l'âme.
4Lei damthei hinna sing ahi: himahleh huaia kilawmlouhna kha sukkhapna ahi.
5L'insensé dédaigne l'instruction de son père, Mais celui qui a égard à la réprimande agit avec prudence.
5Mi haiin a pa bawlhoihna a musita: himahleh kuapeuh salhna limsakin pilvanna a mu hi.
6Il y a grande abondance dans la maison du juste, Mais il y a du trouble dans les profits du méchant.
6Mi diktat in ah gou tampi a om: himahleh mi gilou summuhna buaina ahi.
7Les lèvres des sages répandent la science, Mais le coeur des insensés n'est pas droit.
7Mi pil mukten theihna a phalha: himahleh mihai lungtangin huchibangin a hih kei.
8Le sacrifice des méchants est en horreur à l'Eternel, Mais la prière des hommes droits lui est agréable.
8Mi gilou kithoihna TOUPA adingin kihhuai ahi: himahleh mi tang thumna a kipahna ahi.
9La voie du méchant est en horreur à l'Eternel, Mais il aime celui qui poursuit la justice.
9Migilou lampi TOUPA adingin kihhuai ahi: himahleh kuapeuh diktatna jui a it hi.
10Une correction sévère menace celui qui abandonne le sentier; Celui qui hait la réprimande mourra.
10Lampi manghilhmi amah adingin bawlhohna haksatak a oma: huan kuapeuh taihilhna mudah a si ding.
11Le séjour des morts et l'abîme sont devant l'Eternel; Combien plus les coeurs des fils de l'homme!
11Seol leh Abaddon TOUPA maah a om uh: mite tate lungtangte bangzah pheta tamzaw ade aw:
12Le moqueur n'aime pas qu'on le reprenne, Il ne va point vers les sages.
12Musitmin salha om nuam a sa kei: mi pil kiang a juan kei ding hi.
13Un coeur joyeux rend le visage serein; Mais quand le coeur est triste, l'esprit est abattu.
13Lungtang nuamin mel kipak a bawla: himahleh lungtang dalhna jiakin lungsim a puakkham hi.
14Un coeur intelligent cherche la science, Mais la bouche des insensés se plaît à la folie.
14Theihsiamna nei lungtangin theihna a zong: himahleh mi haite kam hainain a kivak hi.
15Tous les jours du malheureux sont mauvais, Mais le coeur content est un festin perpétuel.
15Gimthuak nite tengteng hoihlou ahi: himahleh kuapeuh lungtang kipakin ankuang luina a nei gige hi.
16Mieux vaut peu, avec la crainte de l'Eternel, Qu'un grand trésor, avec le trouble.
16Tawm chik a hoihjaw TOUPA launa toh, huaia gou thupi leh buaina sangin.
17Mieux vaut de l'herbe pour nourriture, là où règne l'amour, Qu'un boeuf engraissé, si la haine est là.
17Itna omnaa antehlouhing nekding a hoihjaw, bawngtal thau leh huaia muhdahna sangin.
18Un homme violent excite des querelles, Mais celui qui est lent à la colère apaise les disputes.
18Mi thangpaiin kinialna a tokthoua: himahleh kuapeuh heh hakin kinakna a damsak hi.
19Le chemin du paresseux est comme une haie d'épines, Mais le sentier des hommes droits est aplani.
19Thadah lampi ling daikalh bang ahi: himahleh mi tang lampi lam liana bawl ahi.
20Un fils sage fait la joie de son père, Et un homme insensé méprise sa mère.
20Tapa pilin pa kipak a bawla: himahleh mi haiin a nu a musit hi.
21La folie est une joie pour celui qui est dépourvu de sens, Mais un homme intelligent va le droit chemin.
21Pilna beia dingin haina nuamsakna ahi: himahleh theisiam miin a paina a tangsak hi.
22Les projets échouent, faute d'une assemblée qui délibère; Mais ils réussissent quand il y a de nombreux conseillers.
22Thupha omlouhna ah, thiltupte a vuaksuak: himahleh thupha gen tam na ah hihkipin a om uh.
23On éprouve de la joie à donner une réponse de sa bouche; Et combien est agréable une parole dite à propos!
23A kama dawnna ah min nuamsakna a nei: huan a huna thu khat, hoih hina mah e:
24Pour le sage, le sentier de la vie mène en haut, Afin qu'il se détourne du séjour des morts qui est en bas.
24Mi pil adingin hinna lampi a pai toua, nuai lama Seol akipan a pai mang theihna dingin.
25L'Eternel renverse la maison des orgueilleux, Mais il affermit les bornes de la veuve.
25TOUPAN kisathei in a zungkalh khiak ding: himahleh meithai gamgi a hihkip ding.
26Les pensées mauvaises sont en horreur à l'Eternel, Mais les paroles agréables sont pures à ses yeux.
26Lunggel giloute TOUPA adingin a kihhuaia: himahleh lungsim siangthoute thugen amah kipah lam ahi.
27Celui qui est avide de gain trouble sa maison, Mais celui qui hait les présents vivra.
27Punnaa duhgawlin amah in a hihtuaia: himahleh kuapeuh thilpiak hua a hing ding.
28Le coeur du juste médite pour répondre, Mais la bouche des méchants répand des méchancetés.
28Mi diktat lungtangin dawng dingin a kisina: himahleh mi gilou kamin thil hoihlou a sung khia.
29L'Eternel s'éloigne des méchants, Mais il écoute la prière des justes.
29TOUPA mi gilou akipan gamla ah a oma: himahleh mi diktat thumna a ja hi.
30Ce qui plaît aux yeux réjouit le coeur; Une bonne nouvelle fortifie les membres.
30Mitte vaknain lungtang a kipak saka: huan tanchin hoihin guhte a thausak hi.
31L'oreille attentive aux réprimandes qui mènent à la vie Fait son séjour au milieu des sages.
31Hinna taihilhnate ngaikhia bil mi pilte lakah a om gige ding.
32Celui qui rejette la correction méprise son âme, Mais celui qui écoute la réprimande acquiert l'intelligence.
32Kuapeuh bawlhoihna nialin amah kha a musit ahi: Himahleh kuapeuh taihilhna ngaikhiain theihsiamna a mu hi.TOUPA kihtak pilna hilhna ahi; huan zahtakna maah kiniamkhiakna a pai hi.
33La crainte de l'Eternel enseigne la sagesse, Et l'humilité précède la gloire.
33TOUPA kihtak pilna hilhna ahi; huan zahtakna maah kiniamkhiakna a pai hi.