French 1910

Paite

Proverbs

20

1Le vin est moqueur, les boissons fortes sont tumultueuses; Quiconque en fait excès n'est pas sage.
1Uain muhsithat ahia, zu khauh kilaihat ahi; huan kuapeuh huaia paikhial a pil kei hi.
2La terreur qu'inspire le roi est comme le rugissement d'un lion; Celui qui l'irrite pèche contre lui-même.
2Kumpipa kihtakhuaina humpinelkai humham bang ahi: kuapeuh amah hihhehin amah hinna siatna dingin thil a hihkhial hi.
3C'est une gloire pour l'homme de s'abstenir des querelles, Mais tout insensé se livre à l'emportement.
3Mihing a dingin kinakna akipan kidangkoih zahtakhuaina ahi: hiamhleh mi hai peuhmahin kinakna a bawl ding hi.
4A cause du froid, le paresseux ne laboure pas; A la moisson, il voudrait récolter, mais il n'y a rien.
4Mi thadahin phavangin lei a let kei ding; huaijiakin pawltak chiangin a zong dia, bangmah a neikei ding.
5Les desseins dans le coeur de l'homme sont des eaux profondes, Mais l'homme intelligent sait y puiser.
5Mihing lungtang ah thuphagel tui thuk bang ahi; himahleh theihsiamna nei min huai tuh a suah khe ding hi.
6Beaucoup de gens proclament leur bonté; Mais un homme fidèle, qui le trouvera?
6Mi tampiin amah tunga mi siam mi a tuak ding: himahleh mi ginom kuan a mu ding?
7Le juste marche dans son intégrité; Heureux ses enfants après lui!
7Mi dik amah muanhuainaa om amah nungin a tate a hampha uhi.
8Le roi assis sur le trône de la justice Dissipe tout mal par son regard.
8Kumpipa vaihawmna mangtutphah tunga tuin a mitin gilou tengteng a theh jak hi.
9Qui dira: J'ai purifié mon coeur, Je suis net de mon péché?
9Kuan, ka lungtang ka hihsianga, ka khelhna akipan ka siangthou, a chi thei dia?
10Deux sortes de poids, deux sortes d'épha, Sont l'un et l'autre en abomination à l'Eternel.
10Bukna chi tuamtuam leh, tehna chi tuamtuam, a nih tuaktuak un TOUPA ading kihhuai ahi.
11L'enfant laisse déjà voir par ses actions Si sa conduite sera pure et droite.
11Naupang nangawnin a thilhihin amah leh amah a kitheisaka, a nasep a siangthou hia, a dik hia chih.
12L'oreille qui entend, et l'oeil qui voit, C'est l'Eternel qui les a faits l'un et l'autre.
12Zathei bil leh, muthei mit, TOUPA a nih tuaktuakun a bawl hi.
13N'aime pas le sommeil, de peur que tu ne deviennes pauvre; Ouvre les yeux, tu seras rassasié de pain.
13Ihmut it ken, na genthei kha ding hi; na mit hak in, huchiin tanghouin na tai ding hi.
14Mauvais! mauvais! dit l'acheteur; Et en s'en allant, il se félicite.
14A leimiin, Bangmah ahi kei, bangmah ahi kei, a chi: himahleh a pai khit nungin, huaichiangin a kiuangsak hi.
15Il y a de l'or et beaucoup de perles; Mais les lèvres savantes sont un objet précieux.
15Dangkaeng a om, rubi suang tampi: himahleh theihsiamna mukte juel suangmantam ahi uh.
16Prends son vêtement, car il a cautionné autrui; Exige de lui des gages, à cause des étrangers.
16A puan mikhual adia mohkhuhna la in; huan amah mikhualte dia mohkhuh na kichiamna dingin len in.
17Le pain du mensonge est doux à l'homme, Et plus tard sa bouche est remplie de gravier.
17Juautheihna tanghou mihing adingin a khuma; himahleh a nungin a kam suanghumin a dim ding hi.
18Les projets s'affermissent par le conseil; Fais la guerre avec prudence.
18Thiltup chiteng thuhoihgela hihkip ahi; huan pina pilin nang kidouna na bawl.
19Celui qui répand la calomnie dévoile les secrets; Ne te mêle pas avec celui qui ouvre ses lèvres.
19Kuapeuh tangthugen banga pai vialvialin thugukte a kitheisak hi: huaijiakin kuapeuh a mukte zapia hong kithuahpih dah in.
20Si quelqu'un maudit son père et sa mère, Sa lampe s'éteindra au milieu des ténèbres.
20Kuapeuh a pa hiam a nu hiam hamsiat, jan khomial penpen ah a khawnvak heklup ahi ding hi.
21Un héritage promptement acquis dès l'origine Ne sera pas béni quand viendra la fin.
21Kinohtaka gouluah muh tawpna vualjawl ahi kei ding hi.
22Ne dis pas: Je rendrai le mal. Espère en l'Eternel, et il te délivrera.
22Gilou ka thuk ding, chi ken: TOUPA ngak in, aman a honhondam ding hi.
23L'Eternel a en horreur deux sortes de poids, Et la balance fausse n'est pas une chose bonne.
23Bukna chi tuamtuam TOUPA adingin kihhuai ahi: huan khaina diklou a hoih kei.
24C'est l'Eternel qui dirige les pas de l'homme, Mais l'homme peut-il comprendre sa voie?
24Mihing painate TOUPA akipan ahi; huchi a hihchiangin bang chiin mihingin a lampi a theisiam dia?
25C'est un piège pour l'homme que de prendre à la légère un engagement sacré, Et de ne réfléchir qu'après avoir fait un voeu.
25Mihing adingin, A siangthou, chih mawkmawk thang ahi, huan a nunga thukan dinga thuchiam.
26Un roi sage dissipe les méchants, Et fait passer sur eux la roue.
26Kumpipa pilin migiloute a haiha, a tunguah chilna kangtalaikhe a pai sak hi.
27Le souffle de l'homme est une lampe de l'Eternel; Il pénètre jusqu'au fond des entrailles.
27Mihing lungsim TOUPA khawnvak ahi, gilpi sunglam sungnungpenpen a veka zongin.
28La bonté et la fidélité gardent le roi, Et il soutient son trône par la bonté.
28Chitna leh thutakin kumpipa a hawia; huan a mangtutphah chitna-a let kip ahi.
29La force est la gloire des jeunes gens, Et les cheveux blancs sont l'ornement des vieillards.
29Tangvalte thupina a hatna uh ahi: huan putekte kilawmna a lutang kang uh ahi.Keh zoua satnain thil hoihlou a singsianga: satnain gilpi sunggil lamte a jel hi.
30Les plaies d'une blessure sont un remède pour le méchant; De même les coups qui pénètrent jusqu'au fond des entrailles.
30Keh zoua satnain thil hoihlou a singsianga: satnain gilpi sunggil lamte a jel hi.