French 1910

Paite

Proverbs

21

1Le coeur du roi est un courant d'eau dans la main de l'Eternel; Il l'incline partout où il veut.
1Kumpipa lungtang Toupa khuta om ahi tuilampite bangain; a utna lamlam ah a hei hi.
2Toutes les voies de l'homme sont droites à ses yeux; Mais celui qui pèse les coeurs, c'est l'Eternel.
2Mihing lampi chiteng amah mit ah a dik a; himahleh TOUPAN lungtangte a buk hi.
3La pratique de la justice et de l'équité, Voilà ce que l'Eternel préfère aux sacrifices.
3Diktatna leh vaihawmna hih kithoihna sangin TOUPA adingin a laktak jaw hi.
4Des regards hautains et un coeur qui s'enfle, Cette lampe des méchants, ce n'est que péché.
4Mit-hah sang leh, lungtang kisathei, mi gilou khawnvak nasan, khwlhna ahi.
5Les projets de l'homme diligent ne mènent qu'à l'abondance, Mais celui qui agit avec précipitation n'arrive qu'à la disette.
5Mi pil ngaihtuahnaten hauhsakna lam kia a nawta; himahleh mi chih kinohhat taksapna lam kiaah a kinoh hi.
6Des trésors acquis par une langue mensongère Sont une vanité fugitive et l'avant-coureur de la mort.
6Lei juautheia gou muh tuimei langkhat langkhata mutleng bang ahi; huaite zong min sihna a zong uh.
7La violence des méchants les emporte, Parce qu'ils refusent de faire ce qui est juste.
7Mi gilou hiamgamnain amaute a tai mang ding, vaihawmna hih a nial jiakun.
8Le coupable suit des voies détournées, Mais l'innocent agit avec droiture.
8Amah mohnaa dimpa lampi a kawi mahmah; himahleh misiangthou a hihleh, a thilhih a dik ahi.
9Mieux vaut habiter à l'angle d'un toit, Que de partager la demeure d'une femme querelleuse.
9Intungvum ninga ten a hoihjaw, in zapisunga numei selhat toh ten sangin.
10L'âme du méchant désire le mal; Son ami ne trouve pas grâce à ses yeux.
10Mi gilou khain hoihlou a deiha; a invengin a mit ah deihsakna a mu kei hi.
11Quand on châtie le moqueur, le sot devient sage; Et quand on instruit le sage, il accueille la science.
11Muhsithatmi gawta a om chiangin, mi pil mawl bawl pilin a om hi; huan mi pil hilha a om chiangin, theihna a mu hi.
12Le juste considère la maison du méchant; L'Eternel précipite les méchants dans le malheur.
12Mi diktatin mi gilou inkuan a ngaihtuah; mi giloute amau siatna dingin vuallela a omdan uh.
13Celui qui ferme son oreille au cri du pauvre Criera lui-même et n'aura point de réponse.
13Kuapeuh genthei kahnaa bil hum, amah leng a kap ding, himahleh jakin a om kei ding.
14Un don fait en secret apaise la colère, Et un présent fait en cachette calme une fureur violente.
14Aguka thilpiakin hehna a nemzou huan angsunga vantawiin heh mahmahna.
15C'est une joie pour le juste de pratiquer la justice, Mais la ruine est pour ceux qui font le mal.
15Mi diktat adingin vaihawmna hih kipahna ahi, himahleh thulimlou hihte adingin siatna ahi.
16L'homme qui s'écarte du chemin de la sagesse Reposera dans l'assemblée des morts.
16Theihsiamna lampi lampi akipan vak mang mi misite kikhopna ah a khawl ding.
17Celui qui aime la joie reste dans l'indigence; Celui qui aime le vin et l'huile ne s'enrichit pas.
17Kuapeuh nopbawlna it mi genthei ahi ding; kuapeuh uain leh sathau hai a hau kei ding uh.
18Le méchant sert de rançon pour le juste, Et le perfide pour les hommes droits.
18Mi gilou diktatmi adingin tatnasum ahia, huan mi lepchiah mi tang mun ah a hongpai hi.
19Mieux vaut habiter dans une terre déserte, Qu'avec une femme querelleuse et irritable.
19Gam keua ten a hoihjaw, numei kiselhat leh kinakhat kiang sangin.
20De précieux trésors et de l'huile sont dans la demeure du sage; Mais l'homme insensé les engloutit.
20Mi pil tenna ah gou leh sathau manpha a om; himahleh mi haiin huaituh a nawmvalh vek hi.
21Celui qui poursuit la justice et la bonté Trouve la vie, la justice et la gloire.
21Kuapeuh diktatna leh chitna delhin hinna, diktatna leh zahtakhuaina a mu ding.
22Le sage monte dans la ville des héros, Et il abat la force qui lui donnait de l'assurance.
22Mi pil mihatte khopi ah a kaha, huailaia muanna hatna a phel hi.
23Celui qui veille sur sa bouche et sur sa langue Préserve son âme des angoisses.
23Kuapeuh kamsima, pau louin buainate akipan a kha a kem hoih hi.
24L'orgueilleux, le hautain, s'appelle un moqueur; Il agit avec la fureur de l'arrogance.
24Mi kasathei leh uang, amin muhsithat ahi, kisakthiehna otsaknain thil a hih jel hi.
25Les désirs du paresseux le tuent, Parce que ses mains refusent de travailler;
25Thadahmi deihin amah a thata; a khutten sepgim a nial ngal uh.
26Tout le jour il éprouve des désirs; Mais le juste donne sans parcimonie.
26Nituma duhgawl taka huaiham a oma; himahleh mi diktatin a pia a, a it kei hi.
27Le sacrifice des méchants est quelque chose d'abominable; Combien plus quand ils l'offrent avec des pensées criminelles!
27Mi gilou kithoihna kikhuai ahi, lungsimgilou toh huau sem ahi de aw!
28Le témoin menteur périra, Mais l'homme qui écoute parlera toujours.
28Theihpih juauthei a mangthang ding; himahleh a ja min kalhvuallouhin thu a gending.
29Le méchant prend un air effronté, Mais l'homme droit affermit sa voie.
29Mi gilouin a maitang a taksaka himahleh mi tang ahihlebel, a lampite a bawlhoih hi.
30Il n'y a ni sagesse, ni intelligence, Ni conseil, en face de l'Eternel.
30TOUPA kalhin pilna hiam theihsiamna hiam thupha hiam a om kei hi.Kidou ni adingin sakol bawlsa ahi; himahleh Vualzohna TOUPA ahi.
31Le cheval est équipé pour le jour de la bataille, Mais la délivrance appartient à l'Eternel.
31Kidou ni adingin sakol bawlsa ahi; himahleh Vualzohna TOUPA ahi.