1La réputation est préférable à de grandes richesses, Et la grâce vaut mieux que l'argent et que l'or.
1Hauhsakna thupite sangin min hoih tel jawk ding ahi, dangka leh dangkaeng sangin deihsakna a ithuai.
2Le riche et le pauvre se rencontrent; C'est l'Eternel qui les a faits l'un et l'autre.
2Hausa leh genthei a kituak khawm ua, amaute teng bawl TOUPA ahi.
3L'homme prudent voit le mal et se cache, Mais les simples avancent et sont punis.
3Mi pilvangin hoihlou a mu a, a bu. Himahleh mi mawlin a phu jela, a thuak loh hi.
4Le fruit de l'humilité, de la crainte de l'Eternel, C'est la richesse, la gloire et la vie.
4Kiniamkhiakna leh Toupa kihtakna lohtak hausaknate, zahtakhuaina leh hinna ahi.
5Des épines, des pièges sont sur la voie de l'homme pervers; Celui qui garde son âme s'en éloigne.
5Lingte leh tangte mi hoihlou lampi ah a om: kuapeuh a kha kemin huaite a gamlat ding hi.
6Instruis l'enfant selon la voie qu'il doit suivre; Et quand il sera vieux, il ne s'en détournera pas.
6A paina ding lampi ah naupang chil in, huan a upat hun nangawnin leng huai akipan a paimang kei ding hi.
7Le riche domine sur les pauvres, Et celui qui emprunte est l'esclave de celui qui prête.
7Mihauin genthei tungah vai a hawma, huan leitawimi leitawisakmi adingin sikha ahi.
8Celui qui sème l'iniquité moissonne l'iniquité, Et la verge de sa fureur disparaît.
8Kuapeuh thulumlouhna tuhin tuahsia a la ding: huan a hehna chiang a lohching kei ding.
9L'homme dont le regard est bienveillant sera béni, Parce qu'il donne de son pain au pauvre.
9Kuapeuh khuttawilian mit nei vualjawlin a om ding: mi genthei kianga a tanghou akipan a piak jiakin.
10Chasse le moqueur, et la querelle prendra fin; Les disputes et les outrages cesseront.
10Muhsitnatmi delh khia in, huan kinakna a pai khe ding hi: ahi, kisualna leh zumhuaina a tawp ding.
11Celui qui aime la pureté du coeur, Et qui a la grâce sur les lèvres, a le roi pour ami.
11Kuapeuhlungtang siangthouna it, a mukte deihhuaina jiakin kumpipa a lawm ahi ding hi.
12Les yeux de l'Eternel gardent la science, Mais il confond les paroles du perfide.
12Theihna nei amah TOUPA mitin a vom hoih ding, himahleh lepchiah mi thute a pai ahi.
13Le paresseux dit: Il y a un lion dehors! Je serai tué dans les rues!
13Thadahin, Po lamah humpinelkai a om: kongzing ah thahin om ding, a chi.
14La bouche des étrangères est une fosse profonde; Celui contre qui l'Eternel est irrité y tombera.
14Numei lamdangte kam kokhuk thuk ahi: kuapeuh TOUPA kihmi huaiah a ke lut ding.
15La folie est attachée au coeur de l'enfant; La verge de la correction l'éloignera de lui.
15Haina naupang lungtang sunga hen lopin a oma: himahleh bawldikna chiangin amah akipan gamla pi-ah a delhkhe ding.
16Opprimer le pauvre pour augmenter son bien, C'est donner au riche pour n'arriver qu'à la disette.
16Kuapeuh a punna khansakna dia mi genthei nuaisiaha, kuapeuh mi hau kianga pia, taksapna a tung lel hi.
17Prête l'oreille, et écoute les paroles des sages; Applique ton coeur à ma science.
17Na bil doh inla, mi pil thute ja in, huan ka theihna lamah na lungtang suk in.
18Car il est bon que tu les gardes au dedans de toi, Et qu'elles soient toutes présentes sur tes lèvres.
18Na sunga na kep leh thil nuam ahi ngala, na muka hihkip khawma a om aleh.
19Afin que ta confiance repose sur l'Eternel, Je veux t'instruire aujourd'hui, oui, toi.
19Na muanna TOUPA ah a hih theihna dingin, tunniin na kiangah, nang mahmah kiangah ka theisak hi.
20N'ai-je pas déjà pour toi mis par écrit Des conseils et des réflexions,
20Thuphate leh theihna tungtanga thil hoih penpente na kiangah ka gelhkhinta kei maw.
21Pour t'enseigner des choses sûres, des paroles vraies, Afin que tu répondes par des paroles vraies à celui qui t'envoie?
21Thutak thutea taktakna nang hontheisak dingin, huchia amau nang honsawlte kianga thutak thute na puak kik theihna dingin?
22Ne dépouille pas le pauvre, parce qu'il est pauvre, Et n'opprime pas le malheureux à la porte;
22A gentheih jiakin, genthei lok ken, kongpi ah gimthuak leng nuaisiah sam ken.
23Car l'Eternel défendra leur cause, Et il ôtera la vie à ceux qui les auront dépouillés.
23TOUPAN lah a thu uh a gen sin ngala, amau lokte hinna a lok ding hi.
24Ne fréquente pas l'homme colère, Ne va pas avec l'homme violent,
24Mi hehmi toh kijawl kenla, huan thangpaihhatmi toh kithuah ken.
25De peur que tu ne t'habitues à ses sentiers, Et qu'ils ne deviennent un piège pour ton âme.
25A lampite na sin kha dia, na kha adingin thang na mu kha ding hi.
26Ne sois pas parmi ceux qui prennent des engagements, Parmi ceux qui cautionnent pour des dettes;
26Khutbengte laka khat hikenla, ahihkeileh leibate jiaka mohkhu apangate laka leng hi sam ken.
27Si tu n'as pas de quoi payer, Pourquoi voudrais-tu qu'on enlève ton lit de dessous toi?
27Piak ding na neih kei leh, bangdinga na nuaia kipan na lupna lamang ding ahia?
28Ne déplace pas la borne ancienne, Que tes pères ont posée.
28Na pipute koihkipsa, tanga gamgi suan ken.A nasepa kizen mi na mu hia? Kumpipate maah a ding dinga: mi thulimloute maah a ding kei ding hi.
29Si tu vois un homme habile dans son ouvrage, Il se tient auprès des rois; Il ne se tient pas auprès des gens obscurs.
29A nasepa kizen mi na mu hia? Kumpipate maah a ding dinga: mi thulimloute maah a ding kei ding hi.