1Prière de Moïse, homme de Dieu. Seigneur! tu as été pour nous un refuge, De génération en génération.
1TOUPA, nang tuh suan tengteng tana ka omna uh na hia.
2Avant que les montagnes fussent nées, Et que tu eusses créé la terre et le monde, D'éternité en éternité tu es Dieu.
2Tangte pian maa, leitung leh khovel na bawlkhiak ma inleng; khantawn akipan khantawn phain leng nang tuh Pathian na hi.
3Tu fais rentrer les hommes dans la poussière, Et tu dis: Fils de l'homme, retournez!
3Nang mihing tuh manthatna ah na kiksaka; Mihingtate aw, kik un, na chi jel hi.
4Car mille ans sont, à tes yeux, Comme le jour d'hier, quand il n'est plus, Et comme une veille de la nuit.
4Nang sehin kum sang khat tuh janmangta bang phet ahi ngala, jan ven khat sung bang phet ahi.
5Tu les emportes, semblables à un songe, Qui, le matin, passe comme l'herbe:
5Amau tuh tui lian bangin na taimang a; khang khat ihmu bang phet ahi uh: jingsanga loupa dawn khia bang ahi uh.
6Elle fleurit le matin, et elle passe, On la coupe le soir, et elle sèche.
6Jingsangin a hongpouin a hongdawn khiaa; nitaklamin phukin a oma, a vuai hi.
7Nous sommes consumés par ta colère, Et ta fureur nous épouvante.
7Na hehna a hihmanin ka om ua, na thangpaihna a hihmangbata leng ka om jiak un.
8Tu mets devant toi nos iniquités, Et à la lumière de ta face nos fautes cachées.
8Ka thulimlouhnate uh na maah na koiha, ka khelhna gukte uh na mel vakah na koihta hi.
9Tous nos jours disparaissent par ton courroux; Nous voyons nos années s'évanouir comme un son.
9Ka damsung ni tengteng uh na hehna ah a mang jela: ka dam sung kumte uh tangthu bangin ka tawpsak uhi.
10Les jours de nos années s'élèvent à soixante-dix ans, Et, pour les plus robustes, à quatre-vingts ans; Et l'orgueil qu'ils en tirent n'est que peine et misère, Car il passe vite, et nous nous envolons.
10Ka damsung kumte uh kum sawmsagih a hi-a, hatna jiakin kum sawmgiat leng ahi thei hi; himahleh a sawtna tuh sepgimna leh lungngaihna lel a hi-a; a mang paha, kou leng ka leng mang jel uhi.
11Qui prend garde à la force de ta colère, Et à ton courroux, selon la crainte qui t'est due?
11Kuan ahia na hehna thilhihtheihdan theia, nangmah kihtak dingdan banga na hehna theilou?
12Enseigne-nous à bien compter nos jours, Afin que nous appliquions notre coeur à la sagesse.
12Ka damsung nite uh simdan honhilhin, pilna lungtang ka neih loh hialna ding un.
13Reviens, Eternel! Jusques à quand?... Aie pitié de tes serviteurs!
13TOUPA aw, hong kik nawnin; bangtan ahia na heh ding? Na sikhate tungthuah na lungsim kihei sakin.
14Rassasie-nous chaque matin de ta bonté, Et nous serons toute notre vie dans la joie et l'allégresse.
14Aw, jingsangin na chitnain hontai sakin; ka damsung tengteng ua ka nuam ua ka kipah theihna ding un.
15Réjouis-nous autant de jours que tu nous as humiliés, Autant d'années que nous avons vu le malheur.
15Nang na honhihgim ni leh, thil hoihlou ka tuah kum sung hu te bang un honkipaksakin.
16Que ton oeuvre se manifeste à tes serviteurs, Et ta gloire sur leurs enfants!
16Na nasep tuh na sikhate kiangah kithei henla, na thupina tuh a tate kiang uah kithei hen.Huan, TOUPA ka Pathian uh kilawmna tuh ka tunguah om hen: ka khut nasep uh ka tunguah leng hihkipin; ahi, ka khut nasep uh hihkipin.
17Que la grâce de l'Eternel, notre Dieu, soit sur nous! Affermis l'ouvrage de nos mains, Oui, affermis l'ouvrage de nos mains!
17Huan, TOUPA ka Pathian uh kilawmna tuh ka tunguah om hen: ka khut nasep uh ka tunguah leng hihkipin; ahi, ka khut nasep uh hihkipin.