1הלא צבא לאנוש על ארץ וכימי שכיר ימיו׃
1Eks ole inimesel maa peal võitlemist ja tema päevad nagu palgalise päevad?
2כעבד ישאף צל וכשכיר יקוה פעלו׃
2Otsekui sulane, kes igatseb varju, ja nagu palgaline, kes ootab oma tasu,
3כן הנחלתי לי ירחי שוא ולילות עמל מנו לי׃
3nõnda sain ma enesele pärisosaks piinakuud ja mulle määrati vaevaööd.
4אם שכבתי ואמרתי מתי אקום ומדד ערב ושבעתי נדדים עדי נשף׃
4Kui ma magama heidan, siis ma mõtlen: 'Millal võin tõusta?' ja kui olen üles tõusnud, siis: 'Millal tuleb õhtu?' Ma olen koiduni täis rahutust.
5לבש בשרי רמה וגיש עפר עורי רגע וימאס׃
5Mu ihu on kaetud ussikeste ja mullakamaraga, mu nahk on kärnas ja kurtunud.
6ימי קלו מני ארג ויכלו באפס תקוה׃
6Mu päevad on kärmemad kui süstik ja lõpevad lootuseta.
7זכר כי רוח חיי לא תשוב עיני לראות טוב׃
7Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha.
8לא תשורני עין ראי עיניך בי ואינני׃
8Enam ei näe mind silm, mis mind praegu vaatab, su silmad otsivad mind, aga mind ei ole enam.
9כלה ענן וילך כן יורד שאול לא יעלה׃
9Pilv kaob ja läheb ära: nõnda ei tõuse ka see, kes läheb alla surmavalda.
10לא ישוב עוד לביתו ולא יכירנו עוד מקמו׃
10Ta ei tule enam tagasi oma kotta ja tema ase ei tunne teda enam.
11גם אני לא אחשך פי אדברה בצר רוחי אשיחה במר נפשי׃
11Seepärast ei taha minagi keelata oma suud: ma räägin oma vaimu ahastuses, kaeblen oma hinge kibeduses.
12הים אני אם תנין כי תשים עלי משמר׃
12Kas ma olen meri või meremadu, et sa paned mu üle valve?
13כי אמרתי תנחמני ערשי ישא בשיחי משכבי׃
13Kui ma mõtlen: 'Mu voodi peab mind trööstima, mu magamisase mu kaebust kandma',
14וחתתני בחלמות ומחזינות תבעתני׃
14siis sa kohutad mind unenägudes ja teed mulle hirmu nägemustega,
15ותבחר מחנק נפשי מות מעצמותי׃
15nõnda et mu hing peab paremaks lämbumist, pigem surm kui need mu kondid!
16מאסתי לא לעלם אחיה חדל ממני כי הבל ימי׃
16Küllalt! Ma ei taha elada igavesti! Jäta mind! Mu päevad ongi ju ainult õhk.
17מה אנוש כי תגדלנו וכי תשית אליו לבך׃
17Mis on inimene, et sa pead teda suureks ja et sa paned teda tähele,
18ותפקדנו לבקרים לרגעים תבחננו׃
18vaatad ta järele igal hommikul ja katsud teda läbi igal hetkel?
19כמה לא תשעה ממני לא תרפני עד בלעי רקי׃
19Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt ega jäta mind süljeneelamise ajakski?
20חטאתי מה אפעל לך נצר האדם למה שמתני למפגע לך ואהיה עלי למשא׃
20Kui ma ka olen pattu teinud, mida ma siis sellega teen sinule, sa inimese valvur? Miks panid minu enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks?
21ומה לא תשא פשעי ותעביר את עוני כי עתה לעפר אשכב ושחרתני ואינני׃
21Miks sa ei anna andeks mu üleastumist ega võta ära mu süüd? Sest nüüd ma lähen mulda magama ja kui sa mind otsid, siis ei ole mind enam.'