1לאדם מערכי לב ומיהוה מענה לשון׃
1Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
2כל דרכי איש זך בעיניו ותכן רוחות יהוה׃
2Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.
3גל אל יהוה מעשיך ויכנו מחשבתיך׃
3Veereta oma tööd Issanda peale, siis su kavatsused lähevad korda.
4כל פעל יהוה למענהו וגם רשע ליום רעה׃
4Issand on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
5תועבת יהוה כל גבה לב יד ליד לא ינקה׃
5Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
6בחסד ואמת יכפר עון וביראת יהוה סור מרע׃
6Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
7ברצות יהוה דרכי איש גם אויביו ישלם אתו׃
7Kui mehe teed meeldivad Issandale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
8טוב מעט בצדקה מרב תבואות בלא משפט׃
8Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga.
9לב אדם יחשב דרכו ויהוה יכין צעדו׃
9Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.
10קסם על שפתי מלך במשפט לא ימעל פיו׃
10Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi.
11פלס ומאזני משפט ליהוה מעשהו כל אבני כיס׃
11Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt, kõik vihid kukrus on tema tehtud.
12תועבת מלכים עשות רשע כי בצדקה יכון כסא׃
12Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.
13רצון מלכים שפתי צדק ודבר ישרים יאהב׃
13Õiglased huuled on kuningale meelepärased ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
14חמת מלך מלאכי מות ואיש חכם יכפרנה׃
14Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada.
15באור פני מלך חיים ורצונו כעב מלקוש׃
15Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
16קנה חכמה מה טוב מחרוץ וקנות בינה נבחר מכסף׃
16Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
17מסלת ישרים סור מרע שמר נפשו נצר דרכו׃
17Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
18לפני שבר גאון ולפני כשלון גבה רוח׃
18Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.
19טוב שפל רוח את עניים מחלק שלל את גאים׃
19Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
20משכיל על דבר ימצא טוב ובוטח ביהוה אשריו׃
20Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
21לחכם לב יקרא נבון ומתק שפתים יסיף לקח׃
21Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
22מקור חיים שכל בעליו ומוסר אולים אולת׃
22Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
23לב חכם ישכיל פיהו ועל שפתיו יסיף לקח׃
23Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
24צוף דבש אמרי נעם מתוק לנפש ומרפא לעצם׃
24Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
25יש דרך ישר לפני איש ואחריתה דרכי מות׃
25Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
26נפש עמל עמלה לו כי אכף עליו פיהו׃
26Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
27איש בליעל כרה רעה ועל שפתיו כאש צרבת׃
27Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
28איש תהפכות ישלח מדון ונרגן מפריד אלוף׃
28Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
29איש חמס יפתה רעהו והוליכו בדרך לא טוב׃
29Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
30עצה עיניו לחשב תהפכות קרץ שפתיו כלה רעה׃
30Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
31עטרת תפארת שיבה בדרך צדקה תמצא׃
31Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
32טוב ארך אפים מגבור ומשל ברוחו מלכד עיר׃
32Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.
33בחיק יוטל את הגורל ומיהוה כל משפטו׃
33Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt.