1כשלג בקיץ וכמטר בקציר כן לא נאוה לכסיל כבוד׃
1Nagu lumi suvel ja vihm lõikusajal, nõnda ei sobi albile au.
2כצפור לנוד כדרור לעוף כן קללת חנם לא תבא׃
2Nagu koduta lind, nagu lendav pääsuke, nõnda on teenimata needus: see ei lähe täide.
3שוט לסוס מתג לחמור ושבט לגו כסילים׃
3Hobusele piits, eeslile valjad ja alpide seljale vits.
4אל תען כסיל כאולתו פן תשוה לו גם אתה׃
4Ära vasta albile ta rumalust eeskujuks võttes, et sinagi ei saaks tema sarnaseks!
5ענה כסיל כאולתו פן יהיה חכם בעיניו׃
5Vasta albile ta rumaluse peale, et ta ei hakkaks ennast targaks pidama!
6מקצה רגלים חמס שתה שלח דברים ביד כסיל׃
6Kes albiga sõna saadab, raiub eneselt jalad ja peab jooma vägivalda.
7דליו שקים מפסח ומשל בפי כסילים׃
7Nagu lonkuri jalgade kõikumine on õpetussõna alpide suus.
8כצרור אבן במרגמה כן נותן לכסיל כבוד׃
8Otsekui asetaks kivi lingule, nõnda on albile au andmine.
9חוח עלה ביד שכור ומשל בפי כסילים׃
9Otsekui joobnu kätte sattunud orjavits on õpetussõna alpide suus.
10רב מחולל כל ושכר כסיל ושכר עברים׃
10Nagu kütt, kes haavab kõiki, on see, kes palkab albi või palkab möödujaid.
11ככלב שב על קאו כסיל שונה באולתו׃
11Nagu oma okse juurde tagasi pöörduv koer on oma rumalust kordav alp.
12ראית איש חכם בעיניו תקוה לכסיל ממנו׃
12Kui näed meest, kes iseenese silmis on tark, siis on albil enam lootust kui temal.
13אמר עצל שחל בדרך ארי בין הרחבות׃
13Laisk ütleb: Noor lõvi on tee peal! Kiskja keset turgu!
14הדלת תסוב על צירה ועצל על מטתו׃
14Uks pöörleb hingedel, laisk oma asemel.
15טמן עצל ידו בצלחת נלאה להשיבה אל פיו׃
15Laisk pistab käe kaussi, aga ei viitsi seda suu juurde viia.
16חכם עצל בעיניו משבעה משיבי טעם׃
16Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat.
17מחזיק באזני כלב עבר מתעבר על ריב לא לו׃
17Otsekui koera kõrvust haarab kinni see, kes mööda minnes vihastab riiu pärast, millega temal ei ole tegemist.
18כמתלהלה הירה זקים חצים ומות׃
18Nagu meeletu, kes ammub tuliseid surmanooli,
19כן איש רמה את רעהו ואמר הלא משחק אני׃
19on mees, kes petab oma ligimest ja ütleb: Ma teen ju ainult nalja.
20באפס עצים תכבה אש ובאין נרגן ישתק מדון׃
20Puude puudusel kustub tuli, ja kui ei ole keelepeksjat, vaibub tüli.
21פחם לגחלים ועצים לאש ואיש מדונים לחרחר ריב׃
21Mida söed hõõgusele ja puud tulele, seda on riiakas mees tüli õhutamisel.
22דברי נרגן כמתלהמים והם ירדו חדרי בטן׃
22Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja need lähevad otse sisikonna soppidesse.
23כסף סיגים מצפה על חרש שפתים דלקים ולב רע׃
23Põlevad huuled ja kuri süda on nagu hõbevaabaga kaetud potitükk.
24בשפתו ינכר שונא ובקרבו ישית מרמה׃
24Vihkaja teeskleb huultega, aga südames ta haub pettust:
25כי יחנן קולו אל תאמן בו כי שבע תועבות בלבו׃
25kui ta teeb oma hääle mahedaks, siis ära usu teda, sest tal on seitse jäledust südames.
26תכסה שנאה במשאון תגלה רעתו בקהל׃
26Vihkamine katab ennast kavalasti, aga koguduses tuleb ta kurjus ilmsiks.
27כרה שחת בה יפל וגלל אבן אליו תשוב׃
27Kes kaevab augu, langeb ise sinna sisse, ja kes paneb kivi veerema, selle peale see veereb tagasi.
28לשון שקר ישנא דכיו ופה חלק יעשה מדחה׃
28Valelik keel vihkab oma ohvreid, ja meelitaja suu valmistab hukatuse.