1הודו ליהוה קראו בשמו הודיעו בעמים עלילותיו׃
1Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
2שירו לו זמרו לו שיחו בכל נפלאותיו׃
2Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
3התהללו בשם קדשו ישמח לב מבקשי יהוה׃
3Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
4דרשו יהוה ועזו בקשו פניו תמיד׃
4Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
5זכרו נפלאותיו אשר עשה מפתיו ומשפטי פיו׃
5Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
6זרע אברהם עבדו בני יעקב בחיריו׃
6te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
7הוא יהוה אלהינו בכל הארץ משפטיו׃
7Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
8זכר לעולם בריתו דבר צוה לאלף דור׃
8Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
9אשר כרת את אברהם ושבועתו לישחק׃
9lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
10ויעמידה ליעקב לחק לישראל ברית עולם׃
10Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
11לאמר לך אתן את ארץ כנען חבל נחלתכם׃
11Ta ütles: 'Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!',
12בהיותם מתי מספר כמעט וגרים בה׃
12kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
13ויתהלכו מגוי אל גוי מממלכה אל עם אחר׃
13Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
14לא הניח אדם לעשקם ויוכח עליהם מלכים׃
14Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
15אל תגעו במשיחי ולנביאי אל תרעו׃
15'Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!'
16ויקרא רעב על הארץ כל מטה לחם שבר׃
16Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
17שלח לפניהם איש לעבד נמכר יוסף׃
17Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
18ענו בכבל רגליו ברזל באה נפשו׃
18Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
19עד עת בא דברו אמרת יהוה צרפתהו׃
19kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
20שלח מלך ויתירהו משל עמים ויפתחהו׃
20Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21שמו אדון לביתו ומשל בכל קנינו׃
21Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22לאסר שריו בנפשו וזקניו יחכם׃
22nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
23ויבא ישראל מצרים ויעקב גר בארץ חם׃
23Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
24ויפר את עמו מאד ויעצמהו מצריו׃
24Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
25הפך לבם לשנא עמו להתנכל בעבדיו׃
25Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
26שלח משה עבדו אהרן אשר בחר בו׃
26Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
27שמו בם דברי אתותיו ומפתים בארץ חם׃
27Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.
28שלח חשך ויחשך ולא מרו את דבריו׃
28Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
29הפך את מימיהם לדם וימת את דגתם׃
29Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.
30שרץ ארצם צפרדעים בחדרי מלכיהם׃
30Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.
31אמר ויבא ערב כנים בכל גבולם׃
31Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.
32נתן גשמיהם ברד אש להבות בארצם׃
32Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.
33ויך גפנם ותאנתם וישבר עץ גבולם׃
33Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.
34אמר ויבא ארבה וילק ואין מספר׃
34Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
35ויאכל כל עשב בארצם ויאכל פרי אדמתם׃
35ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.
36ויך כל בכור בארצם ראשית לכל אונם׃
36Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.
37ויוציאם בכסף וזהב ואין בשבטיו כושל׃
37Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.
38שמח מצרים בצאתם כי נפל פחדם עליהם׃
38Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
39פרש ענן למסך ואש להאיר לילה׃
39Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
40שאל ויבא שלו ולחם שמים ישביעם׃
40Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
41פתח צור ויזובו מים הלכו בציות נהר׃
41Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
42כי זכר את דבר קדשו את אברהם עבדו׃
42Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
43ויוצא עמו בששון ברנה את בחיריו׃
43Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.
44ויתן להם ארצות גוים ועמל לאמים יירשו׃
44Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
45בעבור ישמרו חקיו ותורתיו ינצרו הללו יה׃
45et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!