1מזמור לאסף אלהים באו גוים בנחלתך טמאו את היכל קדשך שמו את ירושלם לעיים׃
1Aasafi laul. Jumal, paganad on tulnud su pärisossa; nad on rüvetanud su püha templi, on teinud Jeruusalemma kivivaremeks.
2נתנו את נבלת עבדיך מאכל לעוף השמים בשר חסידיך לחיתו ארץ׃
2Nad on su sulaste laibad andnud söögiks taeva lindudele ja su vagade liha metsloomadele.
3שפכו דמם כמים סביבות ירושלם ואין קובר׃
3Nad on valanud nende verd nagu vett Jeruusalemma ümber ja ei ole olnud matjat.
4היינו חרפה לשכנינו לעג וקלס לסביבותינו׃
4Me oleme saanud teotuseks oma naabritele, irvituseks ja pilkeks oma ümbruskonnale.
5עד מה יהוה תאנף לנצח תבער כמו אש קנאתך׃
5Kui kaua sa, Issand, oled lõpmata vihane ja su püha viha leegitseb nagu tuli?
6שפך חמתך אל הגוים אשר לא ידעוך ועל ממלכות אשר בשמך לא קראו׃
6Vala oma vihaleek paganate peale, kes sind ei tunne, ja riikide peale, kes su nime ei kuuluta!
7כי אכל את יעקב ואת נוהו השמו׃
7Sest nad on söönud ära Jaakobi ja on puupaljaks teinud tema eluaseme.
8אל תזכר לנו עונת ראשנים מהר יקדמונו רחמיך כי דלונו מאד׃
8Ära tuleta meelde meie vastu esivanemate pahategusid; tõtaku meid kohtama sinu halastus, sest me oleme väga kurnatud!
9עזרנו אלהי ישענו על דבר כבוד שמך והצילנו וכפר על חטאתינו למען שמך׃
9Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast!
10למה יאמרו הגוים איה אלהיהם יודע בגיים לעינינו נקמת דם עבדיך השפוך׃
10Mispärast peavad paganad ütlema: 'Kus on nende Jumal?' Saagu teatavaks paganate seas meie silma all, et kätte makstakse su sulaste veri, mis on valatud!
11תבוא לפניך אנקת אסיר כגדל זרועך הותר בני תמותה׃
11Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed
12והשב לשכנינו שבעתים אל חיקם חרפתם אשר חרפוך אדני׃
12ja tasu meie naabritele seitsmekordselt sülle nende teotamised, millega nad on teotanud sind, Issand!
13ואנחנו עמך וצאן מרעיתך נודה לך לעולם לדר ודר נספר תהלתך׃
13Aga meie, sinu rahvas ja su karjamaa lambad, täname sind igavesti; me jutustame sinu kiitust põlvest põlve.