1לכו נרננה ליהוה נריעה לצור ישענו׃
1Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2נקדמה פניו בתודה בזמרות נריע לו׃
2Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
3כי אל גדול יהוה ומלך גדול על כל אלהים׃
3Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate.
4אשר בידו מחקרי ארץ ותועפות הרים לו׃
4Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud.
5אשר לו הים והוא עשהו ויבשת ידיו יצרו׃
5Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa.
6באו נשתחוה ונכרעה נברכה לפני יהוה עשנו׃
6Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7כי הוא אלהינו ואנחנו עם מרעיתו וצאן ידו היום אם בקלו תשמעו׃
7Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
8אל תקשו לבבכם כמריבה כיום מסה במדבר׃
8ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
9אשר נסוני אבותיכם בחנוני גם ראו פעלי׃
9'Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
10ארבעים שנה אקוט בדור ואמר עם תעי לבב הם והם לא ידעו דרכי׃
10Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
11אשר נשבעתי באפי אם יבאון אל מנוחתי׃
11Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!'