1Az éneklõmesternek, a Kóráh fiainak zsoltára.
1Laulujuhatajale: Korahi laste laul.
2Halljátok meg ezt mind ti népek, figyeljetek mind ti, e világ lakói!
2Kuulge seda, kõik rahvad! Pange tähele, kõik maailma elanikud,
3Akár közemberek fiai, akár fõemberek fiai, együtt a gazdag és szegény.
3nii alamad kui ülemad, üheskoos rikas ja vaene!
4Az én szájam bölcsességet beszél, szívemnek elmélkedése tudomány.
4Mu suu räägib tarkusesõnu ja mu südame mõte sügavat tunnetust.
5Példabeszédre hajtom fülemet, hárfaszóval nyitom meg mesémet.
5Ma pööran oma kõrva tähendamissõna poole ja teen kandlega avalikuks oma mõistatuse.
6Miért féljek a gonoszság napjain, mikor nyomorgatóim bûne vesz körül,
6Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
7A kik gazdagságukban bíznak, és nagy vagyonukkal dicsekesznek?
7kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
8Senki sem válthatja meg atyjafiát, nem adhat érte váltságdíjat Istennek.
8Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
9Minthogy lelköknek váltsága drága, abba kell hagynia örökre;
9sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
10Még ha örökké élne is és nem látná meg a sírgödört.
10et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.
11De meglátja! A bölcsek is meghalnak; együtt vész el bolond és ostoba, és gazdagságukat másoknak hagyják.
11Sest nähakse ju, et targad surevad, albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.
12Gondolatjok [ez:] az õ házok örökkévaló, lakóhelyeik nemzedékrõl- nemzedékre [szállnak,] nevöket hangoztatják a földön.
12Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti.
13Pedig az ember, még ha tisztességben van, sem marad meg; hasonlít a barmokhoz, a melyeket levágnak.
13Ent inimene toreduses ei jää püsima, ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
14Ez az õ sorsuk bolondság nékik; de azért gyönyörködnek szavokban az õ követõik. Szela.
14See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned.
15Mint juhok, a Seolra vettetnek, a halál legelteti õket, és az igazak uralkodnak rajtok reggel; alakjokat elemészti a Seol, távol az õ lakásuktól.
15Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset.
16Csak Isten válthatja ki lelkemet a Seol kezébõl, mikor [az] megragad engem. Szela.
16Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela.
17Ne félj, ha valaki meggazdagszik, ha megöregbül házának dicsõsége;
17Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks!
18Mert semmit sem vihet el magával, ha meghal; dicsõsége nem száll le utána.
18Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle.
19Ha életében áldottnak vallja is magát, s ha dicsérnek is téged, hogy jól tettél magaddal:
19Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu,
20[Mégis] az õ atyáinak nemzetségéhez jut, a kik soha sem látnak világosságot. [ (Psalms 49:21) Az ember, még ha tisztességben van is, de nincs okossága: hasonlít a barmokhoz, a melyeket levágnak. ]
20lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust.
21Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.