1Az éneklõmesternek; Dávid zsoltára;
1Laulujuhatajale: Taaveti laul,
2Mikor õ hozzá ment Nátán, a próféta, minekutána Bethsabéval vétkezett.
2kui prohvet Naatan tuli ta juurde, pärast seda kui Taavet oli käinud Batseba juures.
3Könyörülj rajtam én Istenem a te kegyelmességed szerint; irgalmasságodnak sokasága szerint töröld el az én bûneimet!
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
4Egészen moss ki engemet az én álnokságomból, és az én vétkeimbõl tisztíts ki engemet;
4Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!
5Mert ismerem az én bûneimet, és az én vétkem szüntelen elõttem [forog.]
5Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees.
6Egyedül te ellened vétkeztem, és cselekedtem azt, a mi gonosz a te szemeid elõtt; hogy igaz légy beszédedben, és tiszta ítéletedben.
6Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis, et sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises.
7Ímé én vétekben fogantattam, és bûnben melengetett engem az anyám.
7Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud.
8Ímé te az igazságban gyönyörködöl, a mely a vesékben van, és bensõmben bölcseségre tanítasz engem.
8Vaata, sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad sa mulle tarkust teada.
9Tisztíts meg engem izsóppal, és tiszta leszek; moss meg engemet, és fehérebb leszek a hónál.
9Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!
10Hallass örömet és vígasságot velem, hogy örvendezzenek csontjaim, a melyeket összetörtél.
10Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud!
11Rejtsd el orczádat az én vétkeimtõl, és töröld el minden álnokságomat.
11Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod!
12Tiszta szívet teremts bennem, oh Isten, és az erõs lelket újítsd meg bennem.
12Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!
13Ne vess el engem a te orczád elõl, és a te szent lelkedet ne vedd el tõlem.
13Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
14Add vissza nékem a te szabadításodnak örömét, és engedelmesség lelkével támogass engem.
14Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!
15Hadd tanítsam a bûnösöket a te útaidra, hogy a vétkezõk megtérjenek hozzád.
15Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid, et patused sinu poole pöörduksid.
16Szabadíts meg engemet a vérontástól, oh Isten, szabadításomnak Istene! hogy harsogja nyelvem a te igazságodat.
16Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest.
17Uram, nyisd meg az én ajakimat, hogy hirdesse szájam a te dicséretedet.
17Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
18Mert nem kivánsz te véresáldozatot, hogy adnék azt, égõáldozatban sem gyönyörködöl.
18Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt.
19Isten elõtt [kedves] áldozatok: a töredelmes lélek; a töredelmes és bûnbánó szívet oh Isten nem veted te meg! [ (Psalms 51:20) Tégy jól a te kegyelmedbõl a Sionnal; és építsd meg Jeruzsálem kõfalait. ] [ (Psalms 51:21) Akkor kedvesek lesznek elõtted az igazságnak áldozatai; az égõ és egész áldozat: akkor a te oltárodon áldoznak néked tulkokkal. ]
19Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
20Tee head Siionile oma head meelt mööda, ehita Jeruusalemma müürid!
21Siis hakkavad sulle meeldima õiguse ohvrid, põletusohvrid ja koguohvrid, siis tuuakse härjavärsse su altarile!