Hungarian: Karolij

Estonian

Psalms

73

1Aszáf zsoltára.
1Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt.
2De én?! Már-már meghanyatlottak lábaim; és kis híjja, hogy lépteim el nem iszamodtak.
2Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud.
3Mert irígykedtem a kevélyekre, látván a gonoszok jó szerencséjét.
3Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku.
4Mert halálukig nincsenek kínjaik, és az õ erejök állandó.
4Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav.
5A halandók nyomorúságában nincs részök, és az emberekkel nem ostoroztatnak.
5Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi.
6Ezért nyakuknak ékessége kevélység, ruha gyanánt erõszak borítja õket.
6Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond.
7A kövérség miatt kinn ülnek az õ szemeik, elméjök gondolatjai csaponganak.
7Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.
8Gúnyolódnak és gonoszságot szólnak; elnyomásról beszélnek fennhéjázással.
8Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt.
9Az égre tátogatják szájokat, és nyelvök eljárja a földet.
9Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa.
10Azért fordul az õ népe ide, hogy tele [pohár] vizet szürcsölnek;
10Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.
11És mondják: Mint tudhatná ezt az Isten, s van-é a Magasságosban értelem?
11Ja nad ütlevad: 'Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?'
12Ímé, ezek gonoszok, és örök biztonságban vagyont gyûjtenek!
12Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust.
13Bizony hiába tartottam én tisztán szívemet, és mostam ártatlanságban kezeimet;
13Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;
14Mert nyomorgattatom minden napon, és ostoroztatom minden reggel!
14ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul.
15Ha azt mondom: Ilyen módon szólok: Ímé, a te fiaid nemzedékét árulom el.
15Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu.
16Gondolkodom, hogy ezt megérthessem; de nehéz dolog ez szemeimben.
16Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,
17Mígnem bemenék az Isten szent helyébe: megértém azoknak sorsát.
17kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa.
18Bizony síkos földön helyezted el õket; pusztaságokra vetetted ki õket.
18Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks.
19Mind elpusztulnak egy szempillantásban! Elvesznek, elenyésznek a rettegéstõl.
19Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega.
20Mint álmot, ha felserkenünk: te Uram, ha felserkensz, [úgy ]veted meg képöket.
20Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest.
21Hogyha keseregne szívem, és háborognának veséim:
21Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,
22Akkor balgatag és tudatlan volnék én, oktalan állat volnék te irántad.
22siis ma olin sõge ega teadnud midagi; ma olin nagu loom su ees.
23De én mindenkor veled vagyok, te fogod az én jobb kezemet.
23Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest.
24Tanácsoddal igazgatsz engem, és azután dicsõségbe fogadsz be engem.
24Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.
25Kicsodám van az egekben? Náladnál egyébben nem gyönyörködöm e földön!
25Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.
26Ha elfogyatkozik is testem és szívem: szívemnek kõsziklája és az én örökségem te vagy, oh Isten, mindörökké!
26Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti.
27Mert ímé, a kik eltávoznak tõled, elvesznek; mind kiirtod azokat, a kik elhajolnak tõled.
27Sest vaata, kes sinust eemalduvad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes reetlikult sinust loobuvad.
28De én? Isten közelsége oly igen jó nékem. Az Úr Istenben vetem reménységemet, hogy hirdessem minden te cselekedetedet.
28Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.