1Uram, bosszúállásnak Istene! Bosszúállásnak Istene, jelenj meg!
1Sa kättemaksu Jumal, Issand! Sa kättemaksu Jumal, hakka kiirgama!
2Emelkedjél fel te, földnek birája, fizess meg a kevélyeknek!
2Tõuse, sa ilmamaa kohtumõistja, tasu kätte uhketele!
3A hitetlenek, Uram, meddig még, meddig örvendeznek még a hitetlenek?
3Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?
4Piszkolódnak, keményen szólnak; kérkednek mindnyájan a hamisság cselekedõi.
4Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.
5A te népedet Uram tapossák, és nyomorgatják a te örökségedet.
5Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.
6Az özvegyet és jövevényt megölik, az árvákat is fojtogatják.
6Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,
7És ezt mondják: Nem látja az Úr, és nem veszi észre a Jákób Istene!
7ja mõtlevad: 'Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.'
8Eszméljetek ti bolondok a nép között! És ti balgatagok, mikor tértek eszetekre?
8Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?
9A ki a fület plántálta, avagy nem hall-é? És a ki a szemet formálta, avagy nem lát-é?
9Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?
10A ki megfeddi a népeket, avagy nem fenyít-é meg? Õ, a ki az embert tudományra tanítja:
10Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?
11Az Úr tudja az embernek gondolatjait, hogy azok hiábavalók.
11Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.
12Boldog ember az, a kit te megfeddesz Uram, és a kit megtanítasz a te törvényedre;
12Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,
13Hogy nyugalmat adj annak a veszedelem napján, míg megásták a vermet a hitetlennek!
13et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.
14Bizony nem veti el az Úr az õ népét, és el nem hagyja az õ örökségét!
14Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,
15Mert igazságra fordul vissza az ítélet, és utána mennek mind az igazszívûek.
15vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.
16Kicsoda támad fel én mellettem a gonoszok ellen? Kicsoda áll mellém a hamisság cselekedõk ellen?
16Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?
17Ha az Úr nem lett volna segítségül nékem: már-már ott lakoznék lelkem a csendességben.
17Kui Issand ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.
18Mikor azt mondtam: Az én lábam eliszamodott: a te kegyelmed, Uram, megtámogatott engem.
18Kui ma ütlesin: 'Mu jalg vääratab', siis sinu heldus, Issand, toetas mind.
19Mikor megsokasodtak bennem az én aggódásaim: a te vígasztalásaid megvidámították az én lelkemet.
19Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.
20Van-é köze te hozzád a hamisság székének, a mely nyomorúságot szerez törvény színe alatt?
20Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,
21Egybegyülekeznek az igaznak lelke ellen, és elkárhoztatják az ártatlannak vérét.
21kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?
22De kõváram lõn én nékem az Úr, és az én Istenem az én oltalmamnak kõsziklája;
22Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.
23És visszafordítja reájok az õ álnokságukat, és az õ gonoszságukkal veszti el õket; elveszti õket az Úr, a mi Istenünk.
23Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast. Issand, meie Jumal, hukkab nad.