¹Az én ágyasházamban éjjeleken keresém azt, a kit szeret az én lelkem,

¹'Ma otsisin öösiti oma voodis teda, keda mu hing armastab. Ma otsisin teda, aga ei leidnud.

²Immár felkelek és eljárom a várost,

²Ma tõusen nüüd ja uitan linnas tänavail ja turgudel, otsin teda, keda mu hing armastab. Ma otsisin teda, aga ei leidnud.

³Megtalálának engem az õrizõk, a kik a várost kerülik. [Mondék nékik:]

³Vahid, kes uitavad linnas, leidsid minu. 'Kas olete näinud teda, keda mu hing armastab?'

⁴Alig mentem vala el azoktól,

⁴Vaevalt olin neist möödunud, kui ma leidsin tema, keda mu hing armastab. Ma hoidsin teda kinni ega lasknud lahti, kuni olin ta viinud oma ema kotta, selle kambrisse, kes mind oma ihus oli kandnud.

⁵Kényszerítelek titeket, Jeruzsálemnek leányai,

⁵Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!'

⁶Kicsoda az, a ki feljõ a pusztából,

⁶'Mis see on, mis kõrbest üles tuleb suitsusammaste kujul, suitsutus mürrist ja viirukist, kaupmehe mitmesugustest vürtsidest?

⁷Ímé, ez a Salamon gyaloghintaja,

⁷Vaata, Saalomoni kandetool! Selle ümber on kuuskümmend kangelast Iisraeli kangelastest.

⁸Mindnyájan fegyverfogók, hadakozásban bölcsek,

⁸Nad kõik kannavad mõõka, nad on õpetatud sõdima; igaühel on oma mõõk puusal öiste hädaohtude pärast.

⁹Hálóágyat csinált magának Salamon király

⁹Kuningas Saalomon oli teinud enesele kandetooli Liibanoni puudest.

¹⁰Oszlopait ezüstbõl csinálta,

¹⁰Selle sambad olid tehtud hõbedast, seljatugi kullast, iste purpurist; selle sisemus oli armastusega sisustatud Jeruusalemma tütarde poolt.

¹¹Jõjjetek ki, és nézzétek, Sionnak leányai,

¹¹Tulge välja ja vaadake, Siioni tütred, kuningas Saalomoni krooniga, millega ta ema teda on ehtinud ta pulmapäeval, ta südame rõõmupäeval.'