¹Bementem az én kertembe, én húgom, jegyesem,

¹'Ma tulen oma rohuaeda, mu õeke, mu pruut! Ma nopin oma mürri ja palsamit, ma söön oma kärgi ja mett, ma joon oma veini ja piima. Sööge, sõbrad, jooge, ja joobuge armastusest!'

²Én elaludtam, de lelkemben vigyázok vala,

²'Ma uinusin, aga mu süda oli ärkvel. Kuule! Mu kallim koputab: 'Ava mulle, mu õeke, mu kullake, mu tuvike, mu süütuke! Sest mu pea on täis kastet, täis ööpiisku mu kiharad.'

³[Felelék én:] Levetettem ruhámat,

³Ma olen oma rüü seljast võtnud, kas peaksin jälle riietuma? Ma olen oma jalad pesnud, kas peaksin need jälle tolmuseks tegema?

⁴Az én szerelmesem kezét benyujtá az [ajtónak] hasadékán,

⁴Siis mu kallim pistis oma käe läbi ava ja mu süda hakkas põksuma tema pärast.

⁵Felkelék én, hogy az én szerelmesemnek megnyissam,

⁵Ma tõusin, et oma kallimale avada. Mu käed tilgutasid mürri ja mu sõrmed sula mürri riivi õnarasse.

⁶Megnyitám az én szerelmesemnek;

⁶Ma avasin oma kallimale, aga mu kallim oli pöördunud ja läinud. Ma jäin hingetuks tema rääkimise pärast. Ma otsisin teda, aga ei leidnud, hüüdsin teda, aga ta ei vastanud mulle.

⁷Megtalálának engem az õrizõk, a kik a várost kerülik,

⁷Vahid, kes uitavad linnas, leidsid mu, peksid mind, haavasid mind; nad võtsid minult hõlsti, need müüride vahid.

⁸Kényszerítelek titeket, Jeruzsálemnek leányai,

⁸Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred: kui te leiate mu kallima, mida te siis temale ütlete? Et ma olen armastusest haige.'

⁹Micsoda a te szerelmesed [egyéb] szerelmesek felett,

⁹'Mispoolest on su kallim teistest parem, sa ilusaim naistest? Mispoolest on su kallim teistest parem, et sa meid nõnda vannutad?'

¹⁰Az én szerelmesem fejér és piros,

¹⁰'Minu kallim on priske ja jumekas, silmapaistvaim kümne tuhande hulgast!

¹¹Az õ feje, [mint a] választott drága megtisztított arany;

¹¹Tema pea on puhtaim kuld, tema datlipöörise sarnased kiharad on ronkmustad.

¹²Az õ szemei mint a vízfolyás mellett való galambok,

¹²Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud, taradel istumas.

¹³Az õ orczája hasonlatos a drága füveknek táblájához,

¹³Tema põsed on nagu palsamipeenar, vürtside laekad; tema huuled on liiliad, millelt nõrgub sula mürri.

¹⁴Az õ kezei aranyhengerek;

¹⁴Tema käsivarred on kullakangid, täis krüsoliidikive; tema kõht on elevandiluukilp, safiiridega kaetud.

¹⁵Az õ szárai márványoszlopok;

¹⁵Tema sääred on marmorsambad, asetatud puhtast kullast aluseile; tema on kujult Liibanoni sarnane, otsekui valitud seedrid.

¹⁶Az õ ínye édességek,

¹⁶Tema suulagi on väga magus, ta on läbi ja läbi armas. Niisugune on minu kallim, jah, niisugune on minu sõber, Jeruusalemma tütred.'