Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Job

10

1L’anima mia prova disgusto della vita; vo’ dar libero corso al mio lamento, vo’ parlar nell’amarezza dell’anima mia!
1Mu hing on elust tüdinud, ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses,
2Io dirò a Dio: "Non mi condannare! Fammi sapere perché contendi meco!"
2ma ütlen Jumalale: Ära mõista mind hukka! Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad!
3Ti par egli ben fatto d’opprimere, di sprezzare l’opera delle tue mani e di favorire i disegni de’ malvagi?
3Kas sinu meelest on hea, et sa rõhud mind, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist?
4Hai tu occhi di carne? Vedi tu come vede l’uomo?
4Ons sul lihalikud silmad või näed sa, nagu inimene näeb?
5I tuoi giorni son essi come i giorni del mortale, i tuoi anni son essi come gli anni degli umani,
5Ons su päevad nagu inimese päevad või on su aastad nagu mehe aastad,
6che tu investighi tanto la mia iniquità, che t’informi così del mio peccato,
6et sa uurid mu süüd ja nõuad taga mu pattu,
7pur sapendo ch’io non son colpevole, e che non v’è chi mi liberi dalla tua mano?
7kuigi sa tead, et mina ei ole süüdlane ja et ei ole kedagi, kes sinu käest võiks päästa?
8Le tue mani m’hanno formato m’hanno fatto tutto quanto… e tu mi distruggi!
8Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind üheskoos ümberringi - ja sa neelad mu ära!
9Deh, ricordati che m’hai plasmato come argilla… e tu mi fai ritornare in polvere!
9Pea meeles, et sa mind oled teinud otsekui savist. Ja nüüd tahad mind jälle viia tagasi põrmu.
10Non m’hai tu colato come il latte e fatto rapprender come il cacio?
10Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgendada juustu sarnaselt?
11Tu m’hai rivestito di pelle e di carne, e m’hai intessuto d’ossa e di nervi.
11Sa katsid mind naha ja lihaga ning põimisid ühte kontide ja kõõlustega.
12Mi sei stato largo di vita e di grazia, la tua provvidenza ha vegliato sul mio spirito,
12Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu.
13ed ecco quello che nascondevi in cuore! Sì, lo so, questo meditavi:
13Aga selle sa talletasid oma südamesse, ma tean, et sul oli meeles see:
14se avessi peccato, l’avresti ben tenuto a mente, e non m’avresti assolto dalla mia iniquità.
14kui mina pattu teen, siis valvad sina mind ega jäta mind karistamata.
15Se fossi stato malvagio, guai a me! Se giusto, non avrei osato alzar la fronte, sazio d’ignominia, spettatore della mia miseria.
15Häda mulle, kui oleksin süüdi! Aga isegi õigena ei julge ma pead tõsta, olles täis häbi ja nähes oma viletsust.
16Se l’avessi alzata, m’avresti dato la caccia come ad un leone e contro di me avresti rinnovato le tue maraviglie;
16Ja kui ma tõusekski, sa ajaksid mind taga nagu lõvi ja teeksid jälle mu kallal imetegusid.
17m’avresti messo a fronte nuovi testimoni, e avresti raddoppiato il tuo sdegno contro di me; legioni su legioni m’avrebbero assalito.
17Sa tood mu vastu uusi tunnistajaid ja kasvatad oma viha mu vastu, üha pannes vaeva mulle peale.
18E allora, perché m’hai tratto dal seno di mia madre? Sarei spirato senza che occhio mi vedesse!
18Miks tõid mind välja emaihust? Oleksin ometi hinge heitnud, et ükski silm ei oleks mind näinud!
19Sarei stato come se non fossi mai esistito, m’avrebbero portato dal seno materno alla tomba!
19Siis oleks mind viidud emaüsast hauda, otsekui mind ei oleks olnudki.
20Non son forse pochi i giorni che mi restano? Cessi egli dunque, mi lasci stare, ond’io mi rassereni un poco,
20Eks lakka mu päevade pisku? Jäta mind, et võiksin olla pisutki rõõmsam,
21prima ch’io me ne vada, per non più tornare, nella terra delle tenebre e dell’ombra di morte:
21enne kui ma tagasitulekuta lähen pimeduse ja surmavarju maale,
22terra oscura come notte profonda, ove regnano l’ombra di morte ed il caos, il cui chiarore è come notte oscura".
22maale, kus pimedus on pilkane, kus on surmavari ja kaos ja kus valguski on pimedus!'