¹Allora Tsofar di Naama rispose e disse:

¹Siis rääkis naamalane Soofar ja ütles:

²"Cotesta abbondanza di parole rimarrà ella senza risposta? Basterà egli esser loquace per aver ragione?

²'Kas peaks see sõnaküllus jääma vastuseta või lobisejal olema õigus?

³Varranno le tue ciance a far tacere la gente? Farai tu il beffardo, senza che alcuno ti confonda?

³Kas su vada peaks panema mehed vaikima või tohid sa mõnitada, ilma et ükski sind häbistaks?

⁴Tu dici a Dio: "Quel che sostengo è giusto, e io sono puro nel tuo cospetto".

⁴Sest sa ütled: 'Mu õpetus on selge ja ma olen tema silmis puhas.'

⁵Ma, oh se Iddio volesse parlare e aprir la bocca per risponderti

⁵Kui ometi Jumal räägiks ja avaks oma huuled su vastu

⁶e rivelarti i segreti della sua sapienza poiché infinita è la sua intelligenza vedresti allora come Iddio dimentichi parte della colpa tua.

⁶ning ilmutaks sulle tarkuse saladusi, mis on mõistusele otsekui imed. Siis sa mõistaksid, et Jumal su süüst mõndagi unustab.

⁷Puoi tu scandagliare le profondità di Dio? arrivare a conoscere appieno l’Onnipotente?

⁷Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?

⁸Si tratta di cose più alte del cielo… e tu che faresti? di cose più profonde del soggiorno de’ morti… come le conosceresti?

⁸Need on kõrgemad kui taevad - mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald - mida sina sellest tead?

⁹La lor misura è più lunga della terra, più larga del mare.

⁹Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri.

¹⁰Se Dio passa, se incarcera, se chiama in giudizio, chi s’opporrà?

¹⁰Kui tema mööda läheb ja vangistab ning kohtu kokku kutsub, kes teda siis võiks keelata?

¹¹Poich’egli conosce gli uomini perversi, scopre senza sforzo l’iniquità.

¹¹Sest tema tunneb valelikke inimesi, näeb nurjatust ega pane mikski,

¹²Ma l’insensato diventerà savio, quando un puledro d’onàgro diventerà uomo.

¹²et ka tühipäine mees saab oidu, kui inimene sünnib nagu metseesli varss.

¹³Tu, però, se ben disponi il cuore, e protendi verso Dio le palme,

¹³Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole -

¹⁴se allontani il male ch’è nelle tue mani, e non alberghi l’iniquità nelle tue tende,

¹⁴kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -,

¹⁵allora alzerai la fronte senza macchia, sarai incrollabile, e non avrai paura di nulla;

¹⁵siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta, võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.

¹⁶dimenticherai i tuoi affanni; te ne ricorderai come d’acqua passata;

¹⁶Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele.

¹⁷la tua vita sorgerà più fulgida del meriggio, l’oscurità sarà come la luce del mattino.

¹⁷Su eluiga saaks kaunimaks kui keskpäev, pimedus oleks nagu hommik.

¹⁸Sarai fiducioso perché avrai speranza; ti guarderai bene attorno e ti coricherai sicuro.

¹⁸Siis sa võiksid olla kindel, et lootust on. Sa tunneksid ennast turvalisena, ja saaksid rahulikult magada.

¹⁹Ti metterai a giacere e niuno ti spaventerà; e molti cercheranno il tuo favore.

¹⁹Sa võiksid maha heita, ilma et keegi hirmutaks. Ja paljud tuleksid sind meelitama.

²⁰Ma gli occhi degli empi verranno meno; non vi sarà più rifugio per loro, e non avranno altra speranza che di esalar l’anima".

²⁰Aga õelate silmad kustuksid, neil kaoks pelgupaik ja nende lootuseks oleks hingeheitmine.'