1Allora Giobbe rispose e disse:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2"Voi, certo, valete quanto un popolo, e con voi morrà la sapienza.
2'Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus.
3Ma del senno ne ho anch’io al par di voi, non vi son punto inferiore; e cose come codeste chi non le sa?
3Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike?
4Io dunque dovrei essere il ludibrio degli amici! Io che invocavo Iddio, ed ei mi rispondeva; il ludibrio io, l’uomo giusto, integro!
4Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga.
5Lo sprezzo alla sventura è nel pensiero di chi vive contento; esso è sempre pronto per coloro a cui vacilla il piede.
5Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub.
6Sono invece tranquille le tende de’ ladroni e chi provoca Iddio, chi si fa un dio della propria forza, se ne sta al sicuro.
6Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab.
7Ma interroga un po’ gli animali, e te lo insegneranno; gli uccelli del cielo, e te lo mostreranno;
7Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,
8o parla alla terra ed essa te lo insegnerà, e i pesci del mare te lo racconteranno.
8või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!
9Chi non sa, fra tutte queste creature, che la mano dell’Eterno ha fatto ogni cosa,
9Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi,
10ch’egli tiene in mano l’anima di tutto quel che vive, e lo spirito di ogni essere umano?
10kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim.
11L’orecchio non discerne esso le parole, come il palato assaggia le vivande?
11Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?
12Nei vecchi si trova la sapienza e lunghezza di giorni da intelligenza.
12Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus.
13Ma in Dio stanno la saviezza e la potenza, a lui appartengono il consiglio e l’intelligenza.
13Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus.
14Ecco, egli abbatte, e niuno può ricostruire; Chiude un uomo in prigione, e non v’è chi gli apra.
14Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte.
15Ecco, egli trattiene le acque, e tutto inaridisce; le lascia andare, ed esse sconvolgono la terra.
15Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa.
16Egli possiede la forza e l’abilità; da lui dipendono chi erra e chi fa errare.
16Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja.
17Egli manda scalzi i consiglieri, colpisce di demenza i giudici.
17Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks.
18Scioglie i legami dell’autorità dei re e cinge i loro fianchi di catene.
18Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle.
19Manda scalzi i sacerdoti, e rovescia i potenti.
19Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed.
20Priva della parola i più eloquenti, e toglie il discernimento ai vecchi.
20Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru.
21Sparge lo sprezzo sui nobili, e rallenta la cintura ai forti.
21Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd.
22Rivela le cose recondite, facendole uscir dalle tenebre, e trae alla luce ciò ch’è avvolto in ombra di morte.
22Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte.
23Aggrandisce i popoli e li annienta, amplia le nazioni e le riconduce nei loro confini;
23Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid.
24Toglie il senno ai capi della terra, e li fa errare in solitudini senza sentiero.
24Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal.
25Van brancolando nelle tenebre, senza alcuna luce, e li fa barcollare come ubriachi.
25Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.