1Giobbe riprese il suo discorso e disse:
1Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:
2"Come vive Iddio che mi nega giustizia, come vive l’Onnipotente che mi amareggia l’anima,
2'Nii tõesti kui elab Jumal, kes võttis ära mu õiguse, ja Kõigevägevam, kes kibestas mu hinge;
3finché avrò fiato e il soffio di Dio sarà nelle mie nari,
3niikaua kui minus on veel hingeõhku ja mu ninas Jumala hõngu,
4le mie labbra, no, non diranno nulla d’ingiusto, e la mia lingua non proferirà falsità.
4ei räägi mu huuled valet ega kõnele mu keel pettust.
5Lungi da me l’idea di darvi ragione! Fino all’ultimo respiro non mi lascerò togliere la mia integrità.
5Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest.
6Ho preso a difendere la mia giustizia e non cederò; il cuore non mi rimprovera uno solo de’ miei giorni.
6Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda, mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast.
7Sia trattato da malvagio il mio nemico e da perverso chi si leva contro di me!
7Käigu mu vaenlasel käsi nagu õelal ja mu vastasel otsekui kurjategijal!
8Quale speranza rimane mai all’empio quando Iddio gli toglie, gli rapisce l’anima?
8Sest mis lootus on jumalatul, kui Jumal ta ära lõikab, kui ta tema hinge nõuab?
9Iddio presterà egli orecchio al grido di lui, quando gli verrà sopra la distretta?
9Kas Jumal peaks kuulma ta kisendamist, kui talle kitsas kätte tuleb?
10Potrà egli prendere il suo diletto nell’Onnipotente? invocare Iddio in ogni tempo?
10Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? Kas ta hüüab Jumalat appi igal ajal?
11Io vi mostrerò il modo d’agire di Dio, non vi nasconderò i disegni dell’Onnipotente.
11Ma tahan teile õpetada Jumala kätt; mida Kõigevägevam mõtleb, seda ma ei salga.
12Ma queste cose voi tutti le avete osservate e perché dunque vi perdete in vani discorsi?
12Vaata, te kõik olete ise seda näinud, mispärast te siis lobisete tühja?
13Ecco la parte che Dio riserba all’empio, l’eredità che l’uomo violento riceve dall’Onnipotente.
13See on õela inimese osa Jumala juures, ja pärisosa, mille vägivalla teostajad saavad Kõigevägevamalt:
14Se ha figli in gran numero son per la spada; la sua progenie non avrà pane da saziarsi.
14kui tal on palju lapsi, siis on need mõõga jaoks, ja tema järglastel ei ole küllalt leiba.
15I superstiti son sepolti dalla morte, e le vedove loro non li piangono.
15Kes temale järele jäävad, need matab katk, ja ta lesknaised ei saa neid taga nutta.
16Se accumula l’argento come polvere, se ammucchia vestiti come fango;
16Kui ta hõbedat kokku kuhjab nagu põrmu ja riideid varub nagu savi,
17li ammucchia, sì, ma se ne vestirà il giusto, e l’argento l’avrà come sua parte l’innocente.
17siis varugu; aga õige paneb need selga ja süütu pärib hõbeda.
18La casa ch’ei si edifica è come quella della tignuola, come il capanno che fa il guardiano della vigna.
18Ta ehitab oma koja riidekoi eeskujul, hüti sarnaselt, mille vahimees teeb.
19Va a letto ricco, ma per l’ultima volta; apre gli occhi e non è più.
19Rikas on ta magama heites, kuid mitte kauem; kui ta silmad avab, siis ei ole tal enam midagi.
20Terrori lo sorprendono come acque; nel cuor della notte lo rapisce un uragano.
20Suur hirm saab ta kätte nagu voolas vesi ja öösel viib tuulekeeris ta kaasa.
21Il vento d’oriente lo porta via, ed egli se ne va; lo spazza in un turbine dal luogo suo.
21Idatuul tõstab ta üles ja ta läheb - see pühib ta ära tema asupaigast.
22Iddio gli scaglia addosso i suoi dardi, senza pietà, per quanto egli tenti di scampare a’ suoi colpi.
22Tema peale visatakse ilma armuta kive ja ta peab põgenema nende käe eest.
23La gente batte le mani quando cade, e fischia dietro a lui quando lascia il luogo dove stava.
23Tema pärast plaksutatakse käsi, ja paigast, kus ta asus, vilistatakse temale järele.