¹Io avevo stretto un patto con gli occhi miei; come dunque avrei fissati gli sguardi sopra una vergine?

¹Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?

²Che parte mi avrebbe assegnata Iddio dall’alto e quale eredità m’avrebbe data l’Onnipotente dai luoghi eccelsi?

²Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?

³La sventura non è ella per il perverso e le sciagure per quelli che fanno il male?

³Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?

⁴Iddio non vede egli le mie vie? non conta tutti i miei passi?

⁴Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?

⁵Se ho camminato insieme alla menzogna, se il piede mio s’è affrettato dietro alla frode

⁵Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,

⁶(Iddio mi pesi con bilancia giusta e riconoscerà la mia integrità)

⁶vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!

⁷se i miei passi sono usciti dalla retta via, se il mio cuore è ito dietro ai miei occhi, se qualche sozzura mi s’è attaccata alle mani,

⁷Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,

⁸ch’io semini e un altro mangi, e quel ch’è cresciuto nei miei campi sia sradicato!

⁸siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!

⁹Se il mio cuore s’è lasciato sedurre per amor d’una donna, se ho spiato la porta del mio prossimo,

⁹Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,

¹⁰che mia moglie giri la macina ad un altro, e che altri abusino di lei!

¹⁰siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!

¹¹Poiché quella è una scelleratezza, un misfatto punito dai giudici,

¹¹Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,

¹²un fuoco che consuma fino a perdizione, e che avrebbe distrutto fin dalle radici ogni mia fortuna.

¹²tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.

¹³Se ho disconosciuto il diritto del mio servo e della mia serva, quand’eran meco in lite,

¹³Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,

¹⁴che farei quando Iddio si levasse per giudicarmi, e che risponderei quando mi esaminasse?

¹⁴mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?

¹⁵Chi fece me nel seno di mia madre non fece anche lui? non ci ha formati nel seno materno uno stesso Iddio?

¹⁵Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?

¹⁶Se ho rifiutato ai poveri quel che desideravano, se ho fatto languire gli occhi della vedova,

¹⁶Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?

¹⁷se ho mangiato da solo il mio pezzo di pane senza che l’orfano ne mangiasse la sua parte,

¹⁷Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?

¹⁸io che fin da giovane l’ho allevato come un padre, io che fin dal seno di mia madre sono stato guida alla vedova,

¹⁸Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.

¹⁹se ho visto uno perire per mancanza di vesti o il povero senza una coperta,

¹⁹Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?

²⁰se non m’hanno benedetto i suoi fianchi, ed egli non s’è riscaldato colla lana dei miei agnelli,

²⁰Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?

²¹se ho levato la mano contro l’orfano perché mi sapevo sostenuto alla porta…

²¹Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,

²²che la mia spalla si stacchi dalla sua giuntura, il mio braccio si spezzi e cada!

²²siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!

²³E invero mi spaventava il castigo di Dio, ed ero trattenuto dalla maestà di lui.

²³Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.

²⁴Se ho riposto la mia fiducia nell’oro, se all’oro fino ho detto: "Tu sei la mia speranza",

²⁴Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?

²⁵se mi son rallegrato che le mie ricchezze fosser grandi e la mia mano avesse molto accumulato,

²⁵Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?

²⁶se, contemplando il sole che raggiava e la luna che procedeva lucente nel suo corso,

²⁶Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,

²⁷il mio cuore, in segreto, s’è lasciato sedurre e la mia bocca ha posato un bacio sulla mano

²⁷kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,

²⁸(misfatto anche questo punito dai giudici ché avrei difatti rinnegato l’Iddio ch’è di sopra),

²⁸siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.

²⁹se mi son rallegrato della sciagura del mio nemico ed ho esultato quando gli ha incolto sventura

²⁹Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?

³⁰(io, che non ho permesso alle mie labbra di peccare chiedendo la sua morte con imprecazione),

³⁰Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.

³¹se la gente della mia tenda non ha detto: "Chi è che non si sia saziato della carne delle sue bestie?"

³¹Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'

³²(lo straniero non passava la notte fuori; le mie porte erano aperte al viandante),

³²Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.

³³se, come fan gli uomini, ho coperto i miei falli celando nel petto la mia iniquità,

³³Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,

³⁴perché avevo paura della folla e dello sprezzo delle famiglie al punto da starmene queto e non uscir di casa…

³⁴sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?

³⁵Oh, avessi pure chi m’ascoltasse!… ecco qua la mia firma! l’Onnipotente mi risponda! Scriva l’avversario mio la sua querela,

³⁵Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!

³⁶ed io la porterò attaccata alla mia spalla, me la cingerò come un diadema!

³⁶Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.

³⁷Gli renderò conto di tutt’i miei passi, a lui m’appresserò come un principe!

³⁷Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.

³⁸Se la mia terra mi grida contro, se tutti i suoi solchi piangono,

³⁸Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,

³⁹se ne ho mangiato il frutto senza pagarla, se ho fatto sospirare chi la coltivava,

³⁹et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,

⁴⁰che invece di grano mi nascano spine, invece d’orzo mi crescano zizzanie!" Qui finiscono i discorsi di Giobbe.

⁴⁰siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.