1Quei tre uomini cessarono di rispondere a Giobbe perché egli si credeva giusto.
1Kui need kolm meest loobusid Iiobile vastamast, sellepärast et ta oma silmis õige oli,
2Allora l’ira di Elihu, figliuolo di Barakeel il Buzita, della tribù di Ram, s’accese:
2siis süttis põlema buuslase Eliihu, Baarakeli poja viha; ta oli Raami suguvõsast. Ja ta viha süttis põlema Iiobi vastu, sellepärast et too pidas ennast Jumalast õigemaks.
3s’accese contro Giobbe, perché riteneva giusto sé stesso anziché Dio; s’accese anche contro i tre amici di lui perché non avean trovato che rispondere, sebbene condannassero Giobbe.
3Ta viha süttis põlema ka tema kolme sõbra vastu, sellepärast et need ei olnud leidnud vastust, millega nad oleksid saanud Iiobi süüdi mõista.
4Ora, siccome quelli erano più attempati di lui,
4Eliihu oli oodanud, kuni nad Iiobiga rääkisid, sest nad olid temast vanemad.
5Elihu aveva aspettato a parlare a Giobbe; ma quando vide che dalla bocca di quei tre uomini non usciva più risposta, s’accese d’ira.
5Aga kui Eliihu nägi, et nende kolme mehe suus ei olnud vastust, siis ta viha süttis põlema.
6Ed Elihu, figliuolo di Barakeel il Buzita, rispose e disse: "Io son giovine d’età e voi siete vecchi; perciò mi son tenuto indietro e non ho ardito esporvi il mio pensiero.
6Ja buuslane Eliihu, Baarakeli poeg, rääkis ning ütles: 'Mina olen ealt noorim, aga teie olete elatanud, sellepärast ma olin tagasihoidlik ja kartsin teile kuulutada oma arvamust.
7Dicevo: "Parleranno i giorni, e il gran numero degli anni insegnerà la sapienza".
7Ma mõtlesin: Kõnelgu päevad ja aastate rohkus õpetagu tarkust.
8Ma, nell’uomo, quel che lo rende intelligente è lo spirito, è il soffio dell’Onnipotente.
8Tõesti, inimeste sees olev vaim, Kõigevägevama hingeõhk annab neile arukuse.
9Non quelli di lunga età sono sapienti, né i vecchi son quelli che comprendono il giusto.
9Ei ole eakad mitte alati targemad ega mõista üksnes vanad, mis on õige.
10Perciò dico: "Ascoltatemi; vi esporrò anch’io il mio pensiero".
10Seepärast ma ütlen: Kuule mind, minagi tahan kuulutada oma arvamust.
11Ecco, ho aspettato i vostri discorsi, ho ascoltato i vostri argomenti, mentre andavate cercando altre parole.
11Vaata, ma ootasin, mis teil on öelda, ma kuulatasin teie tarkust, siis kui te otsisite sõnu.
12V’ho seguito attentamente, ed ecco, nessun di voi ha convinto Giobbe, nessuno ha risposto alle sue parole.
12Ma panin siis teid tähele, ja vaata, ükski teist ei kutsunud Iiobit korrale, ükski ei vastanud tema sõnadele.
13Non avete dunque ragione di dire: "Abbiam trovato la sapienza! Dio soltanto lo farà cedere; non l’uomo!"
13Ärge seepärast mõtelge: 'Meie oleme leidnud tarkuse.' Jumal ajab ta minema, mitte inimene.
14Egli non ha diretto i suoi discorsi contro a me, ed io non gli risponderò colle vostre parole.
14Minu vastu ei ole ta oma sõnu seadnud ja teie sõnadega ei taha ma temale vastata.
15Eccoli sconcertati! non rispondon più, non trovan più parole.
15Nad on ehmunud, nad ei vasta enam, neil on sõnad lõppenud.
16Ed ho aspettato che non parlassero più, che restassero e non rispondessero più.
16Kas pean ootama, sellepärast et nad ei räägi, et nad seisavad siin ega vasta enam?
17Ma ora risponderò anch’io per mio conto, esporrò anch’io il mio pensiero!
17Ma tahan anda vastuseks omaltki poolt osa, ma tahan kuulutada ka oma arvamust.
18Perché son pieno di parole, e lo spirito ch’è dentro di me mi stimola.
18Sest ma olen täis sõnu, vaim mu sees sunnib mind.
19Ecco, il mio seno è come vin rinchiuso, è simile ad otri pieni di vin nuovo, che stanno per scoppiare.
19Vaata, mu sees on nagu vein, millel puudub väljapääs: otsekui uus nahkastja on see lõhkemas.
20Parlerò dunque e mi solleverò, aprirò le labbra e risponderò!
20Ma pean rääkima, et saada enesele õhku, pean avama huuled ja vastama.
21E lasciate ch’io parli senza riguardi personali, senza adulare alcuno;
21Ma ei taha nüüd olla erapoolik ega kedagi meelitada.
22poiché adulare io non so; se lo facessi, il mio Fattore tosto mi torrebbe di mezzo.
22Sest ma ei või meelitada: kui kergesti võiks mu Looja mind siis ära võtta.