1Ma pure, ascolta, o Giobbe, il mio dire, porgi orecchio a tutte le mie parole!
1Aga kuule nüüd ometi, Iiob, mu kõnet, ja pane tähele kõiki mu sõnu!
2Ecco, apro la bocca, la lingua parla sotto il mio palato.
2Vaata, ma avan nüüd oma suu, keel mu suulaes kõneleb.
3Nelle mie parole è la rettitudine del mio cuore; e le mie labbra diran sinceramente quello che so.
3Mu sõnad tulevad õiglasest südamest ja mu huuled kuulutavad selgesti seda, mis ma tean.
4Lo spirito di Dio mi ha creato, e il soffio dell’Onnipotente mi dà la vita.
4Jumala Vaim on mind loonud ja Kõigevägevama hingeõhk on andnud mulle elu.
5Se puoi, rispondimi; prepara le tue ragioni, fatti avanti!
5Kui sa suudad, siis vasta mulle, sea ennast valmis, astu ette!
6Ecco, io sono uguale a te davanti a Dio; anch’io, fui tratto dall’argilla.
6Vaata, Jumala ees olen mina samasugune kui sina: savist olen minagi voolitud.
7Spavento di me non potrà quindi sgomentarti, e il peso della mia autorità non ti potrà schiacciare.
7Vaata, hirm minu ees ei saa kohutada sind ja minu surve ei ole sulle raske.
8Davanti a me tu dunque hai detto (e ho bene udito il suono delle tue parole):
8Tõesti, sa oled kõnelnud mulle kõrvu ja ma olen kuulnud su sõnade kõla:
9"Io sono puro, senza peccato; sono innocente, non c’è iniquità in me;
9'Mina olen puhas, mina pole üle astunud, ma olen laitmatu ja mul ei ole süüd.
10ma Dio trova contro me degli appigli ostili, mi tiene per suo nemico;
10Vaata, ta leiab mu vastu põhjusi, peab mind oma vaenlaseks.
11mi mette i piedi nei ceppi, spia tutti i miei movimenti".
11Ta pistab mu jalad pakku, valvab kõiki mu radu.'
12E io ti rispondo: In questo non hai ragione; giacché Dio è più grande dell’uomo.
12Vaata, selles ei ole sul õigus, vastan ma sulle, sest Jumal on suurem kui inimene!
13Perché contendi con lui? poich’egli non rende conto d’alcuno dei suoi atti.
13Mispärast sa riidled temaga, kui ta ei vasta inimesele iga sõna peale?
14Iddio parla, bensì, una volta ed anche due, ma l’uomo non ci bada;
14Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.
15parla per via di sogni, di visioni notturne, quando un sonno profondo cade sui mortali, quando sui loro letti essi giacciono assopiti;
15Unenäos, öises nägemuses, kui sügav uni inimest valdab, voodis suikudes -
16allora egli apre i loro orecchi e dà loro in segreto degli ammonimenti,
16seal ta avab inimeste kõrvad ja paneb pitseri nende manitsustele,
17per distoglier l’uomo dal suo modo d’agire e tener lungi da lui la superbia;
17et inimest pahateost eemal hoida ja mehe kõrkust kinni katta,
18per salvargli l’anima dalla fossa, la vita dal dardo mortale.
18et säästa tema hinge hauast ja tema elu oda otsa jooksmast.
19L’uomo è anche ammonito sul suo letto, dal dolore, dall’agitazione incessante delle sue ossa;
19Ka manitsetakse teda valu läbi voodis ja kestva vaevusega kontides.
20quand’egli ha in avversione il pane, e l’anima sua schifa i cibi più squisiti;
20Siis muutub vastikuks ta elule leib ja hingele maiusroog:
21la carne gli si consuma, e sparisce, mentre le ossa, prima invisibili, gli escon fuori,
21ta ihu kõhetub nähtamatuks, ja ta luud, mida näha ei olnud, paljastuvad.
22l’anima sua si avvicina alla fossa, e la sua vita a quelli che dànno la morte.
22Nõnda ligineb ta hing hauale ja ta elu sellele, mis toob surma.
23Ma se, presso a lui, v’è un angelo, un interprete, uno solo fra i mille, che mostri all’uomo il suo dovere,
23Aga kui tema jaoks on ingel, eestkostja, üks tuhandest, kes kuulutab inimesele, mis tema kohus on,
24Iddio ha pietà di lui e dice: "Risparmialo, che non scenda nella fossa! Ho trovato il suo riscatto".
24siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: 'Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!'
25Allora la sua carne divien fresca più di quella d’un bimbo; egli torna ai giorni della sua giovinezza;
25Siis muutub ta ihu noorusvärskeks, ta pöördub tagasi oma nooruspäevadesse.
26implora Dio, e Dio gli è propizio; gli dà di contemplare il suo volto con giubilo, e lo considera di nuovo come giusto.
26Ta palvetab Jumala poole ja sellel on temast hea meel; ta saab hõisates näha tema palet ja tema annab inimesele tagasi ta õiguse.
27Ed egli va cantando fra la gente e dice: "Avevo peccato, pervertito la giustizia, e non sono stato punito come meritavo.
27Ta laulab siis inimeste ees ja ütleb: 'Ma tegin pattu ja väänasin õigust, aga selle eest ei tasutud mulle kätte.
28Iddio ha riscattato l’anima mia, onde non scendesse nella fossa e la mia vita si schiude alla luce!"
28Tema lunastas mu hinge haudaminekust ja mu elu saab valgust näha.'
29Ecco, tutto questo Iddio lo fa due, tre volte, all’uomo,
29Vaata, seda kõike teeb Jumal inimesele kaks, kolm korda,
30per ritrarre l’anima di lui dalla fossa, perché su di lei splenda la luce della vita.
30et tema hinge hauast tagasi tuua ja valgustada teda elu valgusega.
31Sta’ attento, Giobbe, dammi ascolto; taci, ed io parlerò.
31Pane tähele, Iiob, kuule mind, vaiki, et mina saaksin rääkida!
32Se hai qualcosa da dire, rispondimi, parla, ché io vorrei poterti dar ragione.
32Kui sul on sõnu, siis vasta mulle, räägi, sest meeleldi annaksin sulle õiguse!
33Se no, tu dammi ascolto, taci, e t’insegnerò la saviezza".
33Aga kui mitte, siis kuule sina mind, vaiki, siis ma õpetan sulle tarkust!'