1Allora l’Eterno rispose a Giobbe dal seno della tempesta, e disse:
1Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:
2"Chi è costui che oscura i miei disegni con parole prive di senno?
2'Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
3Orsù, cingiti i lombi come un prode; io ti farò delle domande e tu insegnami!
3Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
4Dov’eri tu quand’io fondavo la terra? Dillo, se hai tanta intelligenza.
4Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
5Chi ne fissò le dimensioni? giacché tu il sai! chi tirò sovr’essa la corda da misurare?
5Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
6Su che furon poggiate le sue fondamenta, o chi ne pose la pietra angolare
6Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
7quando le stelle del mattino cantavan tutte assieme e tutti i figli di Dio davan in gridi di giubilo?
7kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
8Chi chiuse con porte il mare balzante fuor dal seno materno,
8Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,
9quando gli detti le nubi per vestimento e per fasce l’oscurità,
9kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
10quando gli tracciai de’ confini, gli misi sbarre e porte,
10kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
11e dissi: "Fin qui tu verrai, e non oltre; qui si fermerà l’orgoglio de’ tuoi flutti?"
11ning ütlesin: 'Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!'?
12Hai tu mai, in vita tua, comandato al mattino? o insegnato il suo luogo all’aurora,
12Kas sa oled kunagi oma elupäevil andnud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga,
13perch’ella afferri i lembi della terra, e ne scuota via i malvagi?
13et ta haaraks kinni maa äärtest ja puistaks õelad sealt välja,
14La terra si trasfigura come creta sotto il sigillo, e appar come vestita d’un ricco manto;
14et see muutuks nagu savi pitsati all ja jääks seisma otsekui riie,
15i malfattori sono privati della luce loro, e il braccio, alzato già, è spezzato.
15et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?
16Sei tu penetrato fino alle sorgenti del mare? hai tu passeggiato in fondo all’abisso?
16Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?
17Le porte della morte ti son esse state scoperte? Hai tu veduto le porte dell’ombra di morte?
17Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
18Hai tu abbracciato collo sguardo l’ampiezza della terra? Parla, se la conosci tutta!
18Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!
19Dov’è la via che guida al soggiorno della luce? E la tenebra dov’è la sua dimora?
19Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik,
20Le puoi tu menare verso i loro domini, e sai tu bene i sentieri per ricondurle a casa?
20et sa võiksid teda viia ta piiridesse ja märkaksid teeradu tema koju?
21Lo sai di sicuro! ché tu eri, allora, già nato, e il numero de’ tuoi giorni è grande!…
21Sa tead seda, sest olid ju siis juba sündinud ja su päevade arv on suur.
22Sei tu entrato ne’ depositi della neve? Li hai visti i depositi della grandine
22Kas sa oled käinud lumeaitade juures ja näinud raheaitu,
23ch’io tengo in serbo per i tempi della distretta, pel giorno della battaglia e della guerra?
23mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?
24Per quali vie si diffonde la luce e si sparge il vento orientale sulla terra?
24Kus on tee sinna, kus valgus jaguneb, kust idatuul levib üle maa?
25Chi ha aperto i canali all’acquazzone e segnato la via al lampo dei tuoni,
25Kes on lõhestanud vihmavalingule vao ja kõuepilvele tee,
26perché la pioggia cada sulla terra inabitata, sul deserto ove non sta alcun uomo,
26et see võiks sadada asustamata maale, kõrbe, kus ei ole inimest,
27e disseti le solitudini desolate, sì che vi germogli e cresca l’erba?
27laastatu ja lageda küllastuseks, et lasta tärgata noort rohtu?
28Ha forse la pioggia un padre? o chi genera le gocce della rugiada?
28Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?
29Dal seno di chi esce il ghiaccio, e la brina del cielo chi la dà alla luce?
29Kelle üsast on välja tulnud jää ja kes on sünnitanud taeva halla,
30Le acque, divenute come pietra, si nascondono, e la superficie dell’abisso si congela.
30kui veed tarduvad otsekui kiviks ja sügavuse pinnad tõmbuvad kokku?
31Sei tu che stringi i legami delle Pleiadi, o potresti tu scioglier le catene d’Orione?
31Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrksust või valla päästa Vardatähtede köidikuid?
32Sei tu che, al suo tempo, fai apparire le costellazioni e guidi la grand’Orsa insieme a’ suoi piccini?
32Kas sa võid Vihmatähti välja saata õigel ajal ja juhatada Vankritähtede kogumit?
33Conosci tu le leggi del cielo? e regoli tu il dominio di esso sulla terra?
33Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja?
34Puoi tu levar la voce fino alle nubi, e far che abbondanza di pioggia ti ricopra?
34Kas sa suudad tõsta oma häält pilvedeni, et veevoolus sind kataks?
35I fulmini parton forse al tuo comando? Ti dicono essi: "Eccoci qua"?
35Ons sul võimalik saata välke, et need läheksid ja ütleksid sulle: 'Vaata, siin me oleme'?
36Chi ha messo negli strati delle nubi sapienza, o chi ha dato intelletto alla meteora?
36Kes on teinud iibise targaks või kes on andnud kukele mõistuse?
37Chi conta con sapienza le nubi? e gli otri del cielo chi li versa
37Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid,
38allorché la polvere stemperata diventa come una massa in fusione e le zolle de’ campi si saldan fra loro?
38kui muld on kokku vajunud känkraks ja kamakad on takerdunud üksteise külge?
39Sei tu che cacci la preda per la leonessa, che sazi la fame de’ leoncelli
39Kas sina ajad lõvidele saaki ja täidad noorte lõvide isu,
40quando si appiattano nelle tane e si mettono in agguato nella macchia?
40kui need kükitavad pesades, lebavad varitsedes tihnikus?
41Chi provvede il pasto al corvo quando i suoi piccini gridano a Dio e vanno errando senza cibo?
41Kes valmistab kaarnale roa, kui ta pojad karjuvad Jumala poole, toiduta ümber hulkudes?