Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Job

4

1Allora Elifaz di Teman rispose disse:
1Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:
2"Se provassimo a dirti una parola ti darebbe fastidio? Ma chi potrebbe trattener le parole?
2'Ega püüe sinuga rääkida tüüta sind? Aga kes võiks sõnu peatada?
3Ecco tu n’hai ammaestrati molti, hai fortificato le mani stanche;
3Vaata, sina õpetasid paljusid ja kinnitasid nõrku käsi.
4le tue parole hanno rialzato chi stava cadendo, hai raffermato le ginocchia vacillanti;
4Su sõnad tõstsid üles komistaja ja sa tegid nõtkuvad põlved tugevaks.
5e ora che il male piomba su te, tu ti lasci abbattere; ora ch’è giunto fino a te, sei tutto smarrito.
5Aga nüüd on see juhtunud sulle ja sa nõrked, see puudutab sind ja sa jahmud.
6La tua pietà non è forse la tua fiducia, e l’integrità della tua vita la speranza tua?
6Kas mitte jumalakartus ei ole su lootus ja su laitmatud eluviisid su ootus?
7Ricorda: quale innocente perì mai? e dove furono gli uomini retti mai distrutti?
7Mõtle ometi: kes on süütult hukkunud ja kus on õiged hävitatud?
8Io per me ho visto che coloro che arano iniquità e seminano tormenti, ne mietono i frutti.
8Niipalju kui mina olen näinud: kes künnavad ülekohut ja külvavad õnnetust, need lõikavadki seda.
9Al soffio di Dio essi periscono, dal vento del suo corruccio son consumati.
9Nad hukkuvad Jumala hingeõhust ja hävivad tema vihapuhangust.
10Spenta è la voce del ruggente, sono spezzati i denti dei leoncelli.
10Lõvi möirgamine, lõvi hääl, ja noorte lõvide hambad - need murtakse.
11Perisce per mancanza di preda il forte leone, e restan dispersi i piccini della leonessa.
11Lõvi hukkub saagi puudusel ja emalõvi kutsikad aetakse laiali.
12Una parola m’è furtivamente giunta, e il mio orecchio ne ha còlto il lieve sussurro.
12Mulle tuli vargsi sõna ja mu kõrv kuulis sellest sosinat
13Fra i pensieri delle visioni notturne, quando un sonno profondo cade sui mortali,
13öiste nägemuste rahutuis mõtteis, kui sügav uni on langenud inimeste peale.
14uno spavento mi prese, un tremore che mi fece fremer tutte l’ossa.
14Hirm haaras mind ja värin ja pani kõik mu luud-liikmed vappuma.
15Uno spirito mi passò dinanzi, e i peli mi si rizzarono addosso.
15Üks vaim liugles üle mu näo; mu ihukarvad tõusid püsti.
16Si fermò, ma non riconobbi il suo sembiante; una figura mi stava davanti agli occhi e udii una voce sommessa che diceva:
16Ta seisatas, aga ta välimust ma ei tundnud - üks kuju mu silma ees. Vaikus. Siis ma kuulsin häält:
17"Può il mortale esser giusto dinanzi a Dio? Può l’uomo esser puro dinanzi al suo Fattore?
17'Ons inimene õige Jumala ees või mees puhas oma Looja ees?'
18Ecco, Iddio non si fida de’ suoi propri servi, e trova difetti nei suoi angeli;
18Vaata, oma sulaseidki ta ei usu ja oma ingleid ta peab eksijaiks,
19quanto più in quelli che stanno in case d’argilla, che han per fondamento la polvere e son schiacciati al par delle tignuole!
19veel vähem siis neid, kes elavad savihooneis, mille alusmüürid on põrmus. Need lüüakse rutemini pihuks kui koi.
20Tra la mattina e la sera sono infranti; periscono per sempre, senza che alcuno se ne accorga.
20Hommikust õhtuni lüüakse neid puruks, märkamata hukkuvad nad igaveseks.
21La corda della lor tenda, ecco, è strappata, e muoion senza posseder la sapienza".
21Eks nende telginöörid kista üles? Nad surevad, ilma et taipaksidki.