Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Job

5

1Chiama pure! C’è forse chi ti risponda? E a qual dei santi vorrai tu rivolgerti?
1Hüüa ometi! Ons keegi, kes sulle vastab? Kelle poole pühadest sa pöördud?
2No, il cruccio non uccide che l’insensato e l’irritazione non fa morir che lo stolto.
2Tõesti, meelehärm tapab meeletu ja õhin surmab narri.
3Io ho veduto l’insensato prender radice, ma ben tosto ho dovuto maledirne la dimora.
3Ma nägin meeletut juurduvat ja ma sajatasin äkitselt tema eluaset.
4I suoi figli van privi di soccorso, sono oppressi alla porta, e non c’è chi li difenda.
4Tema lapsed jäid kaitsetuks, neid rõhuti väravas ja päästjat ei olnud.
5L’affamato gli divora la raccolta, gliela rapisce perfino di tra le spine; e l’assetato gli trangugia i beni.
5Tema lõikuse sõi näljane: kibuvitste vaheltki võttis ta selle, ja janused kahmasid ta varanduse.
6Ché la sventura non spunta dalla terra né il dolore germina dal suolo;
6Sest õnnetus ei tõuse põrmust ega võrsu kannatused mullast,
7ma l’uomo nasce per soffrire, come la favilla per volare in alto.
7vaid inimene ise sünnib vaevaks ja sädemed lendavad kõrgele.
8Io però vorrei cercar di Dio, e a Dio vorrei esporre la mia causa:
8Ometi pöörduksin ma Jumala poole ja viiksin oma asja Jumala ette,
9a lui, che fa cose grandi, imperscrutabili, maraviglie senza numero;
9kes teeb suuri ja uurimatuid asju, arvutuid imetegusid,
10che spande la pioggia sopra la terra e manda le acque sui campi;
10kes annab maa peale vihma ja saadab põldudele vee,
11che innalza quelli ch’erano abbassati e pone in salvo gli afflitti in luogo elevato;
11et tõsta alandlikke kõrgele ja anda leinajaile suurt õnne,
12che sventa i disegni degli astuti sicché le loro mani non giungono ad eseguirli;
12kes teeb tühjaks kavalate kavatsused, et nende kätetöö ei läheks korda,
13che prende gli abili nella loro astuzia, sì che il consiglio degli scaltri va in rovina.
13kes tabab tarku nende tarkuses, et salalike nõu läheks luhta,
14Di giorno essi incorron nelle tenebre, in pien mezzodì brancolan come di notte;
14et nad päevaajal kohtaksid pimedust ja lõunaajal kobaksid otsekui öösel.
15ma Iddio salva il meschino dalla spada della lor bocca, e il povero di man del potente.
15Nõnda ta päästab mõõga eest, nende suu eest, vaese vägeva käest,
16E così pel misero v’è speranza, mentre l’iniquità ha la bocca chiusa.
16et viletsal oleks lootust ja ülekohus suleks oma suu.
17Beato l’uomo che Dio castiga! E tu non isdegnar la correzione dell’Onnipotente;
17Vaata, õnnis on inimene, keda Jumal noomib. Ära siis põlga Kõigevägevama karistust!
18giacché egli fa la piaga, poi la fascia; egli ferisce, ma le sue mani guariscono.
18Sest tema valmistab küll valu, aga tema ka seob haavad, tema lööb, aga tema käed ka parandavad.
19In sei distrette egli sarà il tuo liberatore e in sette il male non ti toccherà.
19Kuuest hädast päästab ta sind ja seitsmendas ei puutu sinusse kuri.
20In tempo di carestia ti scamperà dalla morte, in tempo di guerra dai colpi della spada.
20Näljas lunastab ta sind surmast ja sõjas mõõga käest.
21Sarai sottratto al flagello della lingua, non temerai quando verrà il disastro.
21Keelepeksu eest oled sa peidetud ja sul pole karta hävingut, kui see tuleb.
22In mezzo al disastro e alla fame riderai, non paventerai le belve della terra;
22Sa võid naerda hävingut ja nälga ja sul pole vaja karta maa loomi.
23perché avrai per alleate le pietre del suolo, e gli animali de’ campi saran teco in pace.
23Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu.
24Saprai sicura la tua tenda; e, visitando i tuoi pascoli, vedrai che non ti manca nulla.
24Siis sa tunned, et su telgil on rahu, ja kui sa vaatad oma karjamaad, siis ei puudu seal midagi.
25Saprai che la tua progenie moltiplica, che i tuoi rampolli crescono come l’erba de’ campi.
25Ja sa märkad, et su sugu on suur, su järeltulijaid on otsekui rohtu maa peal.
26Scenderai maturo nella tomba, come la bica di mannelle che si ripone a suo tempo.
26Küpses vanuses sa lähed hauda, otsekui naber pannakse rehepõrandale omal ajal.
27Ecco quel che abbiam trovato, riflettendo. Così è. Tu ascolta, e fanne tuo pro".
27Vaata, seda me oleme uurinud, nõnda see on. Sina aga kuula ja võta see teatavaks!'