¹Allora Giobbe rispose e disse:

¹Siis vastas Iiob ja ütles:

²"Ah, se il mio travaglio si pesasse, se le mie calamità si mettessero tutte insieme sulla bilancia!

²'Kui ometi mu meelehärm saaks vaetud ja mu õnnetus oleks pandud vaekaussidele.

³Sarebbero trovati più pesanti che la sabbia del mare. Ecco perché le mie parole sono temerarie.

³Tõesti, see oleks nüüd raskem kui mereliiv. Seepärast on mu sõnadki tormakad.

⁴Ché le saette dell’Onnipotente mi trafiggono, lo spirito mio ne sugge il veleno; i terrori di Dio si schierano in battaglia contro me.

⁴Sest minus on Kõigevägevama nooled, mu vaim joob nende mürki. Jumala hirmutamised on rivistunud mu vastu.

⁵L’asino salvatico raglia forse quand’ha l’erba davanti? mugghia forse il bue davanti alla pastura?

⁵Kas metseesel kisendab noore rohu peal või ammub härg oma sulbi juures?

⁶Si può egli mangiar ciò ch’è scipito e senza sale? c’è qualche gusto in un chiaro d’uovo?

⁶Kas magedat süüakse ilma soolata või on siis maitset kassinaeri limal?

⁷L’anima mia rifiuta di toccare una simil cosa, essa è per me come un cibo ripugnante.

⁷Mu hing tõrgub neid puudutamast, need on mulle nagu rüvetatud roog.

⁸Oh, m’avvenisse pur quello che chiedo, e mi desse Iddio quello che spero!

⁸Oh, et ometi mu palve täide läheks ja Jumal annaks, mida soovin!

⁹Volesse pure Iddio schiacciarmi, stender la mano e tagliare il filo de’ miei giorni!

⁹Otsustaks ometi Jumal mind murda, sirutaks oma käe ja lõikaks katki mu elulõnga,

¹⁰Sarebbe questo un conforto per me, esulterei nei dolori ch’egli non mi risparmia; giacché non ho rinnegato le parole del Santo.

¹⁰siis oleks mul veel troostigi: ma hüppaksin rõõmu pärast isegi armutus valus, sest ma ei ole salanud Püha sõnu.

¹¹Che è mai la mia forza perch’io speri ancora? Che fine m’aspetta perch’io sia paziente?

¹¹Mis on mu jõud, et jaksaksin oodata, ja missugune peaks olema mu eesmärk, et suudaksin kindlaks jääda?

¹²La mia forza è essa forza di pietra? e la mia carne, carne di rame?

¹²Ons mu tugevus nagu kivide tugevus või ons mu ihu vaskne?

¹³Non son io ridotto senza energia, e non m’è forse tolta ogni speranza di guarire?

¹³Tõesti, mul enesel ei ole abi ja pääsemine on mu juurest peletatud.

¹⁴Pietà deve l’amico a colui che soccombe, quand’anche abbandoni il timor dell’Onnipotente.

¹⁴Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.

¹⁵Ma i fratelli miei si son mostrati infidi come un torrente, come l’acqua di torrenti che passano.

¹⁵Mu vennad on petlikud nagu jõgi, otsekui kuivaks valguvad jõesängid,

¹⁶Il ghiaccio li rende torbidi, e la neve vi si scioglie;

¹⁶mis jääst on muutunud tumedaks, kuhu lumi on pugenud peitu;

¹⁷ma passato il tempo delle piene, svaniscono; quando sentono il caldo, scompariscono dal loro luogo.

¹⁷veevaeseks jäädes need vaikivad, kuumuses kaovad oma asemelt.

¹⁸Le carovane che si dirigon là mutano strada, s’inoltran nel deserto, e vi periscono.

¹⁸Karavanid põikavad teelt kõrvale, lähevad kõrbe ja hukkuvad.

¹⁹Le carovane di Tema li cercavan collo sguardo, i viandanti di Sceba ci contavan su,

¹⁹Teema karavanid heidavad pilke, Seeba teekäijad loodavad nende peale:

²⁰ma furon delusi nella loro fiducia; giunti sul luogo, rimasero confusi.

²⁰oma lootuses nad jäävad häbisse, sinna jõudes nad pettuvad.

²¹Tali siete divenuti voi per me: vedete uno che fa orrore, e vi prende la paura.

²¹Seesuguseiks olete nüüd saanud: te näete kohutavat asja ja kardate.

²²V’ho forse detto: "Datemi qualcosa" o "co’ vostri beni fate un donativo a favor mio",

²²Kas ma olen öelnud: 'Andke mulle kingitusi!' või: 'Makske oma varandusest minu eest,

²³o "liberatemi dalla stretta del nemico, o "scampatemi di man dei prepotenti"?

²³päästke mind vaenlase võimusest ja lunastage mind vägivallategijate käest!'?

²⁴Ammaestratemi, e mi starò in silenzio; fatemi capire in che cosa ho errato.

²⁴Õpetage mind, siis ma vaikin! Tehke mulle selgeks, milles olen eksinud!

²⁵Quanto sono efficaci le parole rette! Ma la vostra riprensione che vale?

²⁵Otsekohesed sõnad ei olekski kibedad. Aga mis tähendus on teie noomimisel?

²⁶Volete dunque biasimar delle parole? Ma le parole d’un disperato se le porta il vento!

²⁶On teil kavatsus mu sõnu laita? Kas meeltheitja kõne peaks olema nagu tuul?

²⁷Voi sareste capaci di trar la sorte sull’orfano, e di contrattare il vostro amico!

²⁷Te heidate liisku isegi vaeslapse pärast ja müüte maha oma sõbra.

²⁸Ma pure vi piaccia di rivolgervi a guardarmi, e vedete s’io vi menta in faccia.

²⁸Aga nüüd vaadake mu peale! Ma tõesti ei valeta teile näkku!

²⁹Mutate consiglio! Non vi sia in voi iniquità! Mutate consiglio, la mia giustizia sussiste.

²⁹Jätke ometi järele, et ei sünniks ülekohut! Jah, jätke järele, sest veel on mul selles asjas õigus!

³⁰V’è qualche iniquità sulla mia lingua? Il mio palato non distingue più quel ch’è male?

³⁰Ons mu keelel ülekohut? Või ei taipa mu suulagi, mis on õnnetus?