1Allora Bildad di Suach rispose e disse:
1Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:
2"Fino a quando terrai tu questi discorsi e saran le parole della tua bocca come un vento impetuoso?
2'Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?
3Iddio perverte egli il giudizio? L’Onnipotente perverte egli la giustizia?
3Kas Jumal peaks väänama õigust või Kõigevägevam väänama õiglust?
4Se i tuoi figliuoli han peccato contro lui, egli li ha dati in balìa del loro misfatto;
4Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse.
5ma tu, se ricorri a Dio e implori grazia dall’Onnipotente,
5Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,
6se proprio sei puro e integro, certo egli sorgerà in tuo favore, e restaurerà la dimora della tua giustizia.
6kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta ärkab nüüd sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema.
7Così sarà stato piccolo il tuo principio, ma la tua fine sarà grande oltre modo.
7Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõpuks väga suureks.
8Interroga le passate generazioni, rifletti sull’esperienza de’ padri;
8Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud.
9giacché noi siam d’ieri e non sappiamo nulla; i nostri giorni sulla terra non son che un’ombra;
9Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari.
10ma quelli certo t’insegneranno, ti parleranno, e dal loro cuore trarranno discorsi.
10Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?
11Può il papiro crescere ove non c’è limo? Il giunco viene egli su senz’acqua?
11Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?
12Mentre son verdi ancora, e senza che li si tagli, prima di tutte l’erbe, seccano.
12Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi.
13Tale la sorte di tutti quei che dimenticano Dio, e la speranza dell’empio perirà.
13Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob.
14La sua baldanza è troncata, la sua fiducia e come una tela di ragno.
14Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.
15Egli s’appoggia alla sua casa, ma essa non regge; vi s’aggrappa, ma quella non sta salda.
15Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti.
16Egli verdeggia al sole, e i suoi rami si protendono sul suo giardino;
16Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia.
17le sue radici s’intrecciano sul mucchio delle macerie, penetra fra le pietre della casa.
17Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta näeb kivide koda.
18Ma divelto che sia dal suo luogo, questo lo rinnega e gli dice: "Non ti ho mai veduto!"
18Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: 'Ma ei ole sind näinudki!'
19Ecco il gaudio che gli procura la sua condotta! E dalla polvere altri dopo lui germoglieranno.
19Vaata, niipalju oligi temal teekonnarõõmu. Ja mullast võrsub juba teine.
20No, Iddio non rigetta l’uomo integro, ne porge aiuto a quelli che fanno il male.
20Vaata, Jumal ei hülga vaga ega võta kinni pahategijate käest.
21Egli renderà ancora il sorriso alla tua bocca, e sulle tue labbra metterà canti d’esultanza.
21Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega.
22Quelli che t’odiano saran coperti di vergogna, e la tenda degli empi sparirà".
22Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam.'