1All’uomo, i disegni del cuore; ma la risposta della lingua vien dall’Eterno.
1Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
2Tutte le vie dell’uomo a lui sembran pure, ma l’Eterno pesa gli spiriti.
2Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.
3Rimetti le cose tue nell’Eterno, e i tuoi disegni avran buona riuscita.
3Veereta oma tööd Issanda peale, siis su kavatsused lähevad korda.
4L’Eterno ha fatto ogni cosa per uno scopo; anche l’empio, per il dì della sventura.
4Issand on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
5Chi è altero d’animo è in abominio all’Eterno; certo è che non rimarrà impunito.
5Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
6Con la bontà e con la fedeltà l’iniquità si espia, e col timor dell’Eterno si evita il male.
6Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
7Quando l’Eterno gradisce le vie d’un uomo, riconcilia con lui anche i nemici.
7Kui mehe teed meeldivad Issandale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
8Meglio poco con giustizia, che grandi entrate senza equità.
8Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga.
9Il cuor dell’uomo medita la sua via, ma l’Eterno dirige i suoi passi.
9Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.
10Sulle labbra del re sta una sentenza divina; quando pronunzia il giudizio la sua bocca non erra.
10Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi.
11La stadera e le bilance giuste appartengono all’Eterno, tutti i pesi del sacchetto son opera sua.
11Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt, kõik vihid kukrus on tema tehtud.
12I re hanno orrore di fare il male, perché il trono è reso stabile con la giustizia.
12Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.
13Le labbra giuste sono gradite ai re; essi amano chi parla rettamente.
13Õiglased huuled on kuningale meelepärased ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
14Ira del re vuol dire messaggeri di morte, ma l’uomo savio la placherà.
14Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada.
15La serenità del volto del re dà la vita, e il suo favore è come nube di pioggia primaverile.
15Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
16L’acquisto della sapienza oh quanto è migliore di quello dell’oro, e l’acquisto dell’intelligenza preferibile a quel dell’argento!
16Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
17La strada maestra dell’uomo retto è evitare il male; chi bada alla sua via preserva l’anima sua.
17Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
18La superbia precede la rovina, e l’alterezza dello spirito precede la caduta.
18Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.
19Meglio esser umile di spirito coi miseri, che spartir la preda coi superbi.
19Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
20Chi presta attenzione alla Parola se ne troverà bene, e beato colui che confida nell’Eterno!
20Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
21Il savio di cuore è chiamato intelligente, e la dolcezza delle labbra aumenta il sapere.
21Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
22Il senno, per chi lo possiede, è fonte di vita, ma la stoltezza è il castigo degli stolti.
22Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
23Il cuore del savio gli rende assennata la bocca, e aumenta il sapere sulle sue labbra.
23Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
24Le parole soavi sono un favo di miele: dolcezza all’anima, salute al corpo.
24Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
25V’è tal via che all’uomo par diritta, ma finisce col menare alla morte.
25Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
26La fame del lavoratore lavora per lui, perché la sua bocca lo stimola.
26Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
27L’uomo cattivo va scavando ad altri del male, sulle sue labbra c’è come un fuoco divorante.
27Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
28L’uomo perverso semina contese, e il maldicente disunisce gli amici migliori.
28Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
29L’uomo violento trascina il compagno, e lo mena per una via non buona.
29Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
30Chi chiude gli occhi per macchinar cose perverse, chi si morde le labbra, ha già compiuto il male.
30Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
31I capelli bianchi sono una corona d’onore; la si trova sulla via della giustizia.
31Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
32Chi è lento all’ira val più del prode guerriero; chi padroneggia sé stesso val più di chi espugna città.
32Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.
33Si gettan le sorti nel grembo, ma ogni decisione vien dall’Eterno.
33Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt.