Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Proverbs

17

1E’ meglio un tozzo di pan secco con la pace, che una casa piena di carni con la discordia.
1Parem kuiv paluke rahus kui kojatäis ohvriliha riiuga.
2Il servo sagace dominerà sul figlio che fa onta, e avrà parte all’eredità insieme coi fratelli.
2Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest.
3La coppella è per l’argento e il fornello per l’oro, ma chi prova i cuori è l’Eterno.
3Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi.
4Il malvagio dà ascolto alle labbra inique, e il bugiardo dà retta alla cattiva lingua.
4Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt.
5Chi beffa il povero oltraggia Colui che l’ha fatto; chi si rallegra dell’altrui sventura non rimarrà impunito.
5Kes kehva pilkab, teotab tema Loojat, ei jää karistuseta, kes tunneb rõõmu teise õnnetusest.
6I figliuoli de’ figliuoli son la corona de’ vecchi, e i padri son la gloria dei loro figliuoli.
6Lapselapsed on vanade kroon ja laste uhkuseks on nende vanemad.
7Un parlar solenne non s’addice all’uomo da nulla; quanto meno s’addicono ad un principe labbra bugiarde!
7Selge jutt ei sobi rumalale, veel vähem siis vale kõne vürstile.
8Il regalo è una pietra preziosa agli occhi di chi lo possiede; dovunque si volga, egli riesce.
8Meelehea on andja silmis nagu võlukivi: kuhu ta iganes pöördub, seal on tal edu.
9Chi copre i falli si procura amore, ma chi sempre vi torna su, disunisce gli amici migliori.
9Kes üleastumise kinni katab, otsib armastust, aga kes seda meelde tuletab, lahutab ennast sõbrast.
10Un rimprovero fa più impressione all’uomo intelligente, che cento percosse allo stolto.
10Noomitus mõjub arukale rohkem kui sada hoopi albile.
11Il malvagio non cerca che ribellione, ma un messaggero crudele gli sarà mandato contro.
11Õel inimene püüab aina vastu hakata, ent temale läkitatakse kallale julm käskjalg.
12Meglio imbattersi in un’orsa derubata dei suoi piccini, che in un insensato nella sua follia.
12Pigemini tulgu mehele vastu karu, kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega.
13Il male non si dipartirà dalla casa di chi rende il male per il bene.
13Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus.
14Cominciare una contesa è dar la stura all’acqua; perciò ritirati prima che la lite s’inasprisca.
14Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele, enne kui puhkeb riid!
15Chi assolve il reo e chi condanna il giusto sono ambedue in abominio all’Eterno.
15Õela õigeks- ja õige hukkamõistja - need mõlemad on Issanda meelest jäledad.
16A che serve il danaro in mano allo stolto? ad acquistar saviezza?… Ma se non ha senno!
16Mis kasu on rahast albi käes, kui tal ei ole soovi omandada tarkust?
17L’amico ama in ogni tempo; è nato per essere un fratello nella distretta.
17Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.
18L’uomo privo di senno dà la mano e fa sicurtà per altri davanti al suo prossimo.
18Arutu on inimene, kes kätt lööb, kes hakkab käendajaks oma ligimese ees.
19Chi ama le liti ama il peccato; chi alza troppo la sua porta, cerca la rovina.
19Kes armastab tüli, armastab üleastumist; kes teeb oma ukse kõrgeks, otsib hukatust.
20Chi ha il cuor falso non trova bene, e chi ha la lingua perversa cade nella sciagura.
20Kel valelik süda, ei leia õnne, ja kes oma keelega keerutab, langeb õnnetusse.
21Chi genera uno stolto ne avrà cordoglio, e il padre dell’uomo da nulla non avrà gioia.
21Alp on meelehärmiks oma sünnitajale ja rumala isa ei tunne rõõmu.
22Un cuore allegro è un buon rimedio, ma uno spirito abbattuto secca l’ossa.
22Rõõmus süda toob head tervenemist, aga rõhutud vaim kuivatab luudki.
23L’empio accetta regali di sottomano per pervertire le vie della giustizia.
23Õel võtab põuest vastu meelehead, et teha kõveraks õiguse teid.
24La sapienza sta dinanzi a chi ha intelligenza, ma gli occhi dello stolto vagano agli estremi confini della terra.
24Arukal on tarkus näo ees, aga albi silmad sihivad maailma otsa.
25Il figliuolo stolto è il cordoglio del padre e l’amarezza di colei che l’ha partorito.
25Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale.
26Non è bene condannare il giusto, foss’anche ad un’ammenda, né colpire i principi per la loro probità.
26Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.
27Chi modera le sue parole possiede la scienza, e chi ha lo spirito calmo è un uomo prudente.
27Kes oma sõnu peatab, on arukas, ja mõistlik mees on külmavereline.
28Anche lo stolto, quando tace, passa per savio; chi tien chiuse le labbra è uomo intelligente.
28Isegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib, ja mõistlikuks, kui ta oma huuled kinni peab.