1Figliuol mio, sta’ attento alla mia sapienza, inclina l’orecchio alla mia intelligenza,
1Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
2affinché tu conservi l’accorgimento, e le tue labbra ritengano la scienza.
2et tallele panna head nõu ja et su huuled võiksid säilitada teadlikkuse!
3Poiché le labbra dell’adultera stillano miele, e la sua bocca è più morbida dell’olio;
3Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi on libedam kui õli.
4ma la fine cui mena è amara come l’assenzio, è acuta come una spada a due tagli.
4Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk.
5I suoi piedi scendono alla morte, i suoi passi fan capo al soggiorno dei defunti.
5Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.
6Lungi dal prendere il sentiero della vita, le sue vie sono erranti, e non sa dove va.
6Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski.
7Or dunque, figliuoli, ascoltatemi, e non vi dipartite dalle parole della mia bocca.
7Seepärast, mu pojad, kuulake mind, ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
8Tieni lontana da lei la tua via, e non t’accostare alla porta della sua casa,
8Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,
9per non dare ad altri il fiore della tua gioventù, e i tuoi anni al tiranno crudele;
9et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,
10perché degli stranieri non si sazino de’ tuoi beni, e le tue fatiche non vadano in casa d’altri;
10et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
11perché tu non abbia a gemere quando verrà la tua fine, quando la tua carne e il tuo corpo saran consumati,
11et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõppenud,
12e tu non dica: "Come ho fatto a odiare la correzione, come ha potuto il cuor mio sprezzare la riprensione?
12ega ütleks: 'Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?
13come ho fatto a non ascoltare la voce di chi m’ammaestrava, e a non porger l’orecchio a chi m’insegnava?
13Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?
14poco mancò che non mi trovassi immerso in ogni male, in mezzo al popolo ed all’assemblea".
14Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!'
15Bevi l’acqua della tua cisterna, l’acqua viva del tuo pozzo
15Joo vett oma kaevust, voolavat vett oma allikast!
16Le tue fonti debbon esse spargersi al di fuori? e i tuoi rivi debbon essi scorrer per le strade?
16Kas peaksid su lätted valguma tänavale, su veeojad turgudele?
17Siano per te solo, e non per degli stranieri con te.
17Kuulugu need ainult sinule, aga mitte koos sinuga võõraile!
18Sia benedetta la tua fonte, e vivi lieto con la sposa della tua gioventù.
18Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,
19Cerva d’amore, cavriola di grazia, le sue carezze t’inebrino in ogni tempo, e sii del continuo rapito nell’affetto suo.
19kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits - ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse.
20E perché, figliuol mio, t’invaghiresti d’un’estranea, e abbracceresti il seno della donna altrui?
20Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue?
21Ché le vie dell’uomo stan davanti agli occhi dell’Eterno, il quale osserva tutti i sentieri di lui.
21Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.
22L’empio sarà preso nelle proprie iniquità, e tenuto stretto dalle funi del suo peccato.
22Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.
23Egli morrà per mancanza di correzione, andrà vacillando per la grandezza della sua follia.
23Ta sureb õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumalusest.