1Figliuol mio, se ti sei reso garante per il tuo prossimo, se ti sei impegnato per un estraneo,
1Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,
2sei còlto nel laccio dalle parole della tua bocca, sei preso dalle parole della tua bocca.
2kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,
3Fa’ questo, figliuol mio; disimpegnati, perché sei caduto in mano del tuo prossimo. Va’, gettati ai suoi piedi, insisti,
3siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!
4non dar sonno ai tuoi occhi né sopore alle tue palpebre;
4Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!
5disimpegnati come il cavriolo di man del cacciatore, come l’uccello di mano dell’uccellatore.
5Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!
6Va’, pigro, alla formica; considera il suo fare, e diventa savio!
6Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
7Essa non ha né capo, né sorvegliante, né padrone;
7Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
8prepara il suo cibo nell’estate, e raduna il suo mangiare durante la raccolta.
8valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.
9Fino a quando, o pigro, giacerai? quando ti desterai dal tuo sonno?
9Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?
10Dormire un po’, sonnecchiare un po’, incrociare un po’ le mani per riposare…
10Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
11e la tua povertà verrà come un ladro, e la tua indigenza, come un uomo armato.
11siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
12L’uomo da nulla, l’uomo iniquo cammina colla falsità sulle labbra;
12Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
13ammicca cogli occhi, parla coi piedi, fa segni con le dita;
13pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
14ha la perversità nel cuore, macchina del male in ogni tempo, semina discordie;
14tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
15perciò la sua ruina verrà ad un tratto, in un attimo sarà distrutto, senza rimedio.
15Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
16Sei cose odia l’Eterno, anzi sette gli sono in abominio:
16Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
17gli occhi alteri, la lingua bugiarda, le mani che spandono sangue innocente,
17ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
18il cuore che medita disegni iniqui, i piedi che corron frettolosi al male,
18süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
19il falso testimonio che proferisce menzogne, e chi semina discordie tra fratelli.
19valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
20Figliuol mio, osserva i precetti di tuo padre, e non trascurare gl’insegnamenti di tua madre;
20Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!
21tienteli del continuo legati sul cuore e attaccati al collo.
21Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!
22Quando camminerai, ti guideranno; quando giacerai, veglieranno su te; quando ti risveglierai, ragioneranno teco.
22Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!
23Poiché il precetto è una lampada e l’insegnamento una luce, e le correzioni della disciplina son la via della vita,
23Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee,
24per guardarti dalla donna malvagia dalle parole lusinghevoli della straniera.
24et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest.
25Non bramare in cuor tuo la sua bellezza, e non ti lasciar prendere dalle sue palpebre;
25Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast kütkestada tema silmalaugudest!
26ché per una donna corrotta uno si riduce a un pezzo di pane, e la donna adultera sta in agguato contro un’anima preziosa.
26Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge.
27Uno si metterà forse del fuoco in seno senza che i suoi abiti si brucino?
27Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?
28camminerà forse sui carboni accesi senza scottarsi i piedi?
28Kas keegi võib käia tuliste süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?
29Così è di chi va dalla moglie del prossimo; chi la tocca non rimarrà impunito.
29Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ei jää karistamata ükski, kes puutub temasse!
30Non si disprezza il ladro che ruba per saziarsi quand’ha fame;
30Eks põlata varast, isegi kui ta varastab, et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?
31se è còlto, restituirà anche il settuplo, darà tutti i beni della sua casa.
31Ja tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse.
32Ma chi commette un adulterio è privo di senno; chi fa questo vuol rovinar se stesso.
32Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; seda teeb ainult see, kes oma hinge tahab hävitada.
33Troverà ferite ed ignominia, e l’obbrobrio suo non sarà mai cancellato;
33Teda tabab nuhtlus ning häbi ja tema teotust ei saa ära pühkida.
34ché la gelosia rende furioso il marito, il quale sarà senza pietà nel dì della vendetta;
34Sest armukadedusest tekib mehe viha ja ta ei halasta kättemaksupäeval.
35non avrà riguardo a riscatto di sorta, e anche se tu moltiplichi i regali, non sarà soddisfatto.
35Ta ei hooli mingist lepitushinnast ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi.