Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

38

1Salmo di Davide. Per far ricordare. O Eterno, non mi correggere nella tua ira, e non castigarmi nel tuo cruccio!
1Taaveti laul patu tunnistamisel.
2Poiché le tue saette si sono confitte in me, e la tua mano m’è calata addosso.
2Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis!
3Non v’è nulla d’intatto nella mia carne a cagion della tua ira; non v’è requie per le mie ossa a cagion del mio peccato.
3Sest sinu nooled on alla tulnud mu sisse ja su käsi vajub mu peale.
4Poiché le mie iniquità sorpassano il mio capo; son come un grave carico, troppo pesante per me.
4Ei ole midagi tervet mu lihas sinu pahameele pärast; ei ole rahu mu kontides mu patu pärast.
5Le mie piaghe son fetide e purulenti per la mia follia.
5Sest kõik mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud rängemaks, kui ma suudan kanda.
6Io son tutto curvo e abbattuto, vo attorno tuttodì vestito a bruno.
6Mu haavad haisevad ja mädanevad mu jõleduste pärast.
7Poiché i miei fianchi son pieni d’infiammazione, e non v’è nulla d’intatto nella mia carne.
7Ma olen küürus ja kõnnin kummargil, ma käin kurvalt kogu päeva.
8Son tutto fiacco e rotto; io ruggisco per il fremito del mio cuore.
8Sest mu puusad on täis põletikku ega ole midagi tervet mu lihas.
9Signore, ogni mio desiderio è nel tuo cospetto, e i miei sospiri non ti son nascosti.
9Ma olen jõuetu ja puruks pekstud koguni; ma oigan oma südame ägamise pärast.
10Il mio cuore palpita, la mia forza mi lascia, ed anche la luce de’ miei occhi m’è venuta meno.
10Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.
11I miei amici, i miei compagni stan lontani dalla mia piaga, e i miei prossimi si fermano da lungi.
11Mu süda peksleb väga, mu ramm on mu hüljanud ja mu silma selgustki ei ole mul enam.
12Quelli che cercan la mia vita mi tendono reti, e quelli che procurano il mio male proferiscon cose maligne e tutto il giorno meditano frodi.
12Mu armsad ja mu sõbrad hoiduvad eemale mu hädast ja mu omaksed seisavad kaugel.
13Ma io, come un sordo, non odo: son come un muto che non apre la bocca.
13Kes mu hinge püüavad, need seavad mulle võrke, ja kes mulle paha otsivad, need kõnelevad hukatusest, ja nad mõtlevad pettusele kogu päeva.
14Son come un uomo che non ascolta, e nella cui bocca non è replica di sorta.
14Ent mina olen nagu kurt, ei ma kuule, ja nagu keeletu, kes ei ava oma suud.
15Poiché, in te io spero, o Eterno; tu risponderai, o Signore, Iddio mio!
15Ja ma olen nagu mees, kes ei kuule ja kelle suus ei ole vasturääkimist.
16Io ho detto: Non si rallegrino di me; e quando il mio piè vacilla, non s’innalzino superbi contro a me.
16Sest sind, Issand, ma ootan; sina, Issand, mu Jumal, vastad!
17Perché io sto per cadere, e il mio dolore è del continuo davanti a me.
17Sest ma ütlen: Ärgu minust rõõmustagu need, kes mu jala vääratusel suurustasid mu vastu!
18Io confesso la mia iniquità, e sono angosciato per il mio peccato.
18Ma olen ju kukkumas ja mu valu on alati mu ees.
19Ma quelli che senza motivo mi sono nemici sono forti, quelli che m’odiano a torto son moltiplicati.
19Sest ma pean tunnistama oma pahategu, ma olen mures oma patu pärast.
20Anche quelli che mi rendon male per bene sono miei avversari, perché seguo il bene.
20Aga mu vaenlased elavad hästi, nad on vägevad, ja palju on neid, kes mind asjata vihkavad
21O Eterno, non abbandonarmi; Dio mio, non allontanarti da me;
21ja kes head tasuvad kurjaga, kes on mu vastased, sellepärast et ma head taga nõuan.
22affrettati in mio aiuto, o Signore, mia salvezza!
22Ära mind hülga, Issand, mu Jumal, ära ole minust kaugel!
23Tõtta mulle appi, Issand, sa mu pääste!