Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

73

1Salmo di Asaf. Certo, Iddio è buono verso Israele, verso quelli che son puri di cuore.
1Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt.
2Ma, quant’è a me, quasi inciamparono i miei piedi; poco mancò che i miei passi non sdrucciolassero.
2Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud.
3Poiché io portavo invidia agli orgogliosi, vedendo la prosperità degli empi.
3Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku.
4Poiché per loro non vi son dolori, il loro corpo è sano e pingue.
4Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav.
5Non sono travagliati come gli altri mortali, né son colpiti come gli altri uomini.
5Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi.
6Perciò la superbia li cinge a guisa di collana, la violenza li cuopre a guisa di vestito.
6Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond.
7Dal loro cuore insensibile esce l’iniquità; le immaginazioni del cuor loro traboccano.
7Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.
8Sbeffeggiano e malvagiamente ragionan d’opprimere; parlano altezzosamente.
8Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt.
9Metton la loro bocca nel cielo, e la loro lingua passeggia per la terra.
9Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa.
10Perciò il popolo si volge dalla loro parte, e beve copiosamente alla loro sorgente,
10Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.
11e dice: Com’è possibile che Dio sappia ogni cosa, che vi sia conoscenza nell’Altissimo?
11Ja nad ütlevad: 'Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?'
12Ecco, costoro sono empi: eppure, tranquilli sempre, essi accrescono i loro averi.
12Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust.
13Invano dunque ho purificato il mio cuore, e ho lavato le mie mani nell’innocenza!
13Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;
14Poiché son percosso ogni giorno, e il mio castigo si rinnova ogni mattina.
14ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul.
15Se avessi detto: Parlerò a quel modo, ecco, sarei stato infedele alla schiatta de’ tuoi figliuoli.
15Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu.
16Ho voluto riflettere per intender questo, ma la cosa mi è parsa molto ardua,
16Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,
17finché non sono entrato nel santuario di Dio, e non ho considerata la fine di costoro.
17kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa.
18Certo, tu li metti in luoghi sdrucciolevoli, tu li fai cadere in rovina.
18Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks.
19Come sono stati distrutti in un momento, portati via, consumati per casi spaventevoli!
19Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega.
20Come avviene d’un sogno quand’uno si sveglia, così tu, o Signore, quando ti desterai, sprezzerai la loro vana apparenza.
20Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest.
21Quando il mio cuore s’inacerbiva ed io mi sentivo trafitto internamente,
21Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,
22ero insensato e senza conoscimento; io ero verso di te come una bestia.
22siis ma olin sõge ega teadnud midagi; ma olin nagu loom su ees.
23Ma pure, io resto del continuo con te; tu m’hai preso per la man destra;
23Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest.
24tu mi condurrai col tuo consiglio, e poi mi riceverai in gloria.
24Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.
25Chi ho io in cielo fuori di te? E sulla terra non desidero che te.
25Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.
26La mia carne e il mio cuore posson venir meno, ma Dio è la ròcca del mio cuore e la mia parte in eterno.
26Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti.
27Poiché, ecco, quelli che s’allontanan da te periranno; tu distruggi chiunque, fornicando, ti abbandona.
27Sest vaata, kes sinust eemalduvad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes reetlikult sinust loobuvad.
28Ma quanto a me, il mio bene è d’accostarmi a Dio; io ho fatto del Signore, dell’Eterno, il mio rifugio, per raccontare, o Dio, tutte le opere tue.
28Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.