Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

77

1Per il Capo de’ Musici. Secondo Jeduthun. Salmo di Asaf. La mia voce s’eleva a Dio, e io grido; la mia voce s’eleva a Dio, ed egli mi porge l’orecchio.
1Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
2Nel giorno della mia distretta, io ho cercato il Signore; la mia mano è stata tesa durante la notte senza stancarsi, l’anima mia ha rifiutato d’esser consolata.
2Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.
3Io mi ricordo di Dio, e gemo; medito, e il mio spirito è abbattuto. Sela.
3Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.
4Tu tieni desti gli occhi miei, sono turbato e non posso parlare.
4Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.
5Ripenso ai giorni antichi, agli anni da lungo tempo passati.
5Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.
6Mi ricordo de’ miei canti durante la notte, medito nel mio cuore, e lo spirito mio va investigando:
6Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.
7Il Signore ripudia egli in perpetuo? E non mostrerà egli più il suo favore?
7Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:
8E’ la sua benignità venuta meno per sempre? La sua parola ha ella cessato per ogni età?
8Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?
9Iddio ha egli dimenticato d’aver pietà? Ha egli nell’ira chiuse le sue compassioni? Sela.
9Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?
10E ho detto: La mia afflizione sta in questo, che la destra dell’Altissimo è mutata.
10Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.
11Io rievocherò la memoria delle opere dell’Eterno; sì, ricorderò le tue maraviglie antiche,
11Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.
12mediterò su tutte le opere tue, e ripenserò alle tue gesta.
12Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
13O Dio, le tue vie son sante; qual è l’Iddio grande come Dio?
13ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.
14Tu sei l’Iddio che fai maraviglie; tu hai fatto conoscere la tua forza fra i popoli.
14Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?
15Tu hai, col tuo braccio, redento il tuo popolo, i figliuoli di Giacobbe e di Giuseppe. Sela.
15Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
16Le acque ti videro, o Dio; le acque ti videro e furono spaventate; anche gli abissi tremarono.
16sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.
17Le nubi versarono diluvi d’acqua; i cieli tuonarono; ed anche i tuoi strali volarono da ogni parte.
17Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.
18La voce del tuo tuono era nel turbine; i lampi illuminarono il mondo; la terra fu scossa e tremò.
18Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
19La tua via fu in mezzo al mare, i tuoi sentieri in mezzo alle grandi acque, e le tue orme non furon riconosciute.
19Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.
20Tu conducesti il tuo popolo come un gregge, per mano di Mosè e d’Aaronne.
20Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.
21Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.