1Cantico di Etan l’Ezrahita. Io canterò in perpetuo le benignità dell’Eterno; con la mia bocca farò nota la tua fedeltà d’età in età.
1Esralase Eetani õpetuslaul.
2Poiché ho detto: La tua benignità sarà stabile in eterno; nei cieli stessi tu stabilisci la tua fedeltà.
2Ma laulan Issanda heldusest igavesti, ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.
3Io, dice l’Eterno, ho fatto un patto col mio eletto; ho fatto questo giuramento a Davide, mio servitore:
3Sest ma ütlen: Igaveseks sa ehitasid helduse, taevastesse sa rajasid oma ustavuse.
4Io stabilirò la tua progenie in eterno, ed edificherò il tuo trono per ogni età. Sela.
4'Ma olen teinud lepingu oma valituga, ma olen oma sulasele Taavetile vandunud:
5Anche i cieli celebrano le tue maraviglie, o Eterno, e la tua fedeltà nell’assemblea dei santi.
5Ma kinnitan su soo igaveseks ja ehitan su aujärje põlvest põlve.' Sela.
6Poiché chi, nei cieli, è paragonabile all’Eterno? Chi è simile all’Eterno tra i figli di Dio?
6Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand, ja sinu ustavust pühade koguduses.
7Iddio è molto terribile nell’assemblea dei santi, e più tremendo di tutti quelli che l’attorniano.
7Sest kes on pilvedes Issanda taoline? Kes on Issanda sarnane Jumala laste seas?
8O Eterno, Iddio degli eserciti, chi è potente come te, o Eterno? E la tua fedeltà ti circonda da ogni parte.
8Jumal on kohutav pühade salajases kogus, ja ta on kardetav üle kõikide, kes teda ümbritsevad.
9Tu domi l’orgoglio del mare; quando le sue onde s’innalzano, tu le acqueti.
9Issand, vägede Jumal, kes on nii võimas kui sina, Issand? Ja sinu ustavus on sinu ümber.
10Tu hai fiaccato l’Egitto, ferendolo a morte; col tuo braccio potente, hai disperso i tuoi nemici.
10Sina valitsed mere uhkust; kui ta oma lained tõstab, vaigistad sina need.
11I cieli son tuoi, tua pure è la terra; tu hai fondato il mondo e tutto ciò ch’è in esso.
11Sina purustasid Rahabi nagu mahalöödu; oma vägeva käsivarrega sa pillutasid laiali oma vaenlased.
12Hai creato il settentrione e il mezzodì; il Tabor e l’Hermon mandan grida di gioia al tuo nome.
12Sinu oma on taevas ja sinu on ka maa; maailmale ja kõigele, mis seda täidab, oled sina rajanud aluse.
13Tu hai un braccio potente; la tua mano è forte, alta è la tua destra.
13Põhja ja lõuna oled sina loonud; Taabor ja Hermon laulavad hõisates sinu nimele.
14Giustizia e diritto son la base del tuo trono, benignità e verità van davanti alla tua faccia.
14Sinul on vägev käsivars, tugev on sinu käsi, kõrge su parem käsi.
15Beato il popolo che conosce il grido di giubilo; esso cammina, o Eterno, alla luce del tuo volto;
15Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees.
16festeggia del continuo nel tuo nome, ed è esaltato dalla tua giustizia.
16Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.
17Perché tu sei la gloria della loro forza; e la nostra potenza è esaltata dal tuo favore.
17Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev, ja sinu õigluses nad ülendatakse.
18Poiché il nostro scudo appartiene all’Eterno, e il nostro re al Santo d’Israele.
18Sest sina oled nende tugevuse ilu, ja sinu hea meele pärast tõstetakse meie sarv kõrgele.
19Tu parlasti già in visione al tuo diletto, e dicesti: Ho prestato aiuto a un prode, ho innalzato un eletto d’infra il popolo.
19Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
20Ho trovato Davide, mio servitore, l’ho unto con l’olio mio santo;
20Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: 'Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
21la mia mano sarà salda nel sostenerlo, e il mio braccio lo fortificherà.
21Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
22Il nemico non lo sorprenderà, e il perverso non l’opprimerà.
22Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.
23Io fiaccherò dinanzi a lui i suoi nemici, e sconfiggerò quelli che l’odiano.
23Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,
24La mia fedeltà e la mia benignità saranno con lui, e nel mio nome la sua potenza sarà esaltata.
24vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad.
25E stenderò la sua mano sul mare, e la sua destra sui fiumi.
25Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
26Egli m’invocherà, dicendo: Tu sei il mio Padre, il mio Dio, e la ròcca della mia salvezza.
26Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale.
27Io altresì lo farò il primogenito, il più eccelso dei re della terra.
27Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
28Io gli conserverò la mia benignità in perpetuo, e il mio patto rimarrà fermo con lui.
28Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
29Io renderò la sua progenie eterna, e il suo trono simile ai giorni de’ cieli.
29Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
30Se i suoi figliuoli abbandonan la mia legge e non camminano secondo i miei ordini,
30Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
31se violano i miei statuti e non osservano i miei comandamenti,
31Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
32io punirò la loro trasgressione con la verga, e la loro iniquità con percosse;
32kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
33ma non gli ritirerò la mia benignità, e non smentirò la mia fedeltà.
33siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
34Io non violerò il mio patto, e non muterò ciò ch’è uscito dalle mie labbra.
34kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
35Una cosa ho giurata per la mia santità, e non mentirò a Davide:
35Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
36La sua progenie durerà in eterno, e il suo trono sarà davanti a me come il sole,
36Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
37sarà stabile in perpetuo come la luna; e il testimone ch’è nei cieli è fedele. Sela.
37Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
38Eppure tu l’hai reietto e sprezzato, ti sei gravemente adirato contro il tuo unto.
38nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!' Sela.
39Tu hai rinnegato il patto stretto col tuo servitore, hai profanato la sua corona gettandola a terra.
39Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu.
40Tu hai rotto i suoi ripari, hai ridotto in ruine le sue fortezze.
40Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni.
41Tutti i passanti l’han saccheggiato, è diventato il vituperio de’ suoi vicini.
41Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks.
42Tu hai esaltato la destra de’ suoi avversari, hai rallegrato tutti i suoi nemici.
42Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda, ta on saanud teotuseks oma naabritele.
43Tu hai fatto ripiegare il taglio della sua spada, e non l’hai sostenuto nella battaglia.
43Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe, sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi.
44Tu hai fatto cessare il suo splendore, e hai gettato a terra il suo trono.
44Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera ega ole teda püsti hoidnud sõjas.
45Tu hai scorciato i giorni della sua giovinezza, l’hai coperto di vergogna. Sela.
45Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje.
46Fino a quando, o Eterno, ti nasconderai tu del continuo, e l’ira tua arderà come un fuoco?
46Sa oled lühendanud tema nooruspäevi ja oled katnud teda häbiga. Sela.
47Ricordati quant’è fugace la mia vita, per qual nulla tu hai creato tutti i figliuoli degli uomini!
47Kui kaua sa, Issand, peidad ennast? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?
48Qual è l’uomo che viva senza veder la morte? che scampi l’anima sua dal potere del soggiorno de’ morti? Sela.
48Mõtle, kui lühike on mu eluiga! Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed!
49Signore, dove sono le tue benignità antiche, le quali giurasti a Davide nella tua fedeltà?
49Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma, kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela.
50Ricorda, o Signore, il vituperio fatto ai tuoi servitori: ricordati ch’io porto in seno quello di tutti i grandi popoli,
50Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?
51il vituperio di cui t’hanno coperto i tuoi nemici, o Eterno, il vituperio che han gettato sui passi del tuo unto.
51Mõtle, Issand, oma sulase teotusele kõigi suurte rahvaste poolt, mida ma kannan oma põues,
52Benedetto sia l’Eterno in perpetuo. Amen, Amen!
52millega sinu vaenlased sind, Issand, teotavad, kui nad teotavad su võitud mehe jälgi!
53Tänu olgu Issandale igavesti! Aamen ja aamen!