1柔かい答は憤りをとどめ、激しい言葉は怒りをひきおこす。
1Dawnna nemin thangpaihna a hei manga: himahleh thu siain hehna a tokthou hi.
2知恵ある者の舌は知識をわかち与え、愚かな者の口は愚かを吐き出す。
2Mi pil leiin theihna a gen dika: himahleh mi haite kamin haina a sung khia.
3主の目はどこにでもあって、悪人と善人とを見張っている。
3TOUPA mitte mun chitengah a oma, hoihlou leh hoih veng gigein.
4優しい舌は命の木である、乱暴な言葉は魂を傷つける。
4Lei damthei hinna sing ahi: himahleh huaia kilawmlouhna kha sukkhapna ahi.
5愚かな者は父の教訓を軽んじる、戒めを守る者は賢い者である。
5Mi haiin a pa bawlhoihna a musita: himahleh kuapeuh salhna limsakin pilvanna a mu hi.
6正しい者の家には多くの宝がある、悪しき者の所得には煩いがある。
6Mi diktat in ah gou tampi a om: himahleh mi gilou summuhna buaina ahi.
7知恵ある者のくちびるは知識をひろめる、愚かな者の心はそうでない。
7Mi pil mukten theihna a phalha: himahleh mihai lungtangin huchibangin a hih kei.
8悪しき者の供え物は主に憎まれ、正しい者の祈は彼に喜ばれる。
8Mi gilou kithoihna TOUPA adingin kihhuai ahi: himahleh mi tang thumna a kipahna ahi.
9悪しき者の道は主に憎まれ、正義を求める者は彼に愛せられる。
9Migilou lampi TOUPA adingin kihhuai ahi: himahleh kuapeuh diktatna jui a it hi.
10道を捨てる者には、きびしい懲しめがあり、戒めを憎む者は死に至る。
10Lampi manghilhmi amah adingin bawlhohna haksatak a oma: huan kuapeuh taihilhna mudah a si ding.
11陰府と滅びとは主の目の前にあり、人の心はなおさらである。
11Seol leh Abaddon TOUPA maah a om uh: mite tate lungtangte bangzah pheta tamzaw ade aw:
12あざける者は戒められることを好まない、また知恵ある者に近づかない。
12Musitmin salha om nuam a sa kei: mi pil kiang a juan kei ding hi.
13心に楽しみがあれば顔色も喜ばしい、心に憂いがあれば気はふさぐ。
13Lungtang nuamin mel kipak a bawla: himahleh lungtang dalhna jiakin lungsim a puakkham hi.
14さとき者の心は知識をたずね、愚かな者の口は愚かさを食物とする。
14Theihsiamna nei lungtangin theihna a zong: himahleh mi haite kam hainain a kivak hi.
15悩んでいる者の日々はことごとくつらく、心の楽しい人は常に宴会をもつ。
15Gimthuak nite tengteng hoihlou ahi: himahleh kuapeuh lungtang kipakin ankuang luina a nei gige hi.
16少しの物を所有して主を恐れるのは、多くの宝をもって苦労するのにまさる。
16Tawm chik a hoihjaw TOUPA launa toh, huaia gou thupi leh buaina sangin.
17野菜を食べて互に愛するのは、肥えた牛を食べて互に憎むのにまさる。
17Itna omnaa antehlouhing nekding a hoihjaw, bawngtal thau leh huaia muhdahna sangin.
18憤りやすい者は争いをおこし、怒りをおそくする者は争いをとどめる。
18Mi thangpaiin kinialna a tokthoua: himahleh kuapeuh heh hakin kinakna a damsak hi.
19なまけ者の道には、いばらがはえしげり、正しい者の道は平らかである。
19Thadah lampi ling daikalh bang ahi: himahleh mi tang lampi lam liana bawl ahi.
20知恵ある子は父を喜ばせる、愚かな人はその母を軽んじる。
20Tapa pilin pa kipak a bawla: himahleh mi haiin a nu a musit hi.
21無知な者は愚かなことを喜び、さとき者はまっすぐに歩む。
21Pilna beia dingin haina nuamsakna ahi: himahleh theisiam miin a paina a tangsak hi.
22相はかることがなければ、計画は破れる、はかる者が多ければ、それは必ず成る。
22Thupha omlouhna ah, thiltupte a vuaksuak: himahleh thupha gen tam na ah hihkipin a om uh.
23人は口から出る好ましい答によって喜びを得る、時にかなった言葉は、いかにも良いものだ。
23A kama dawnna ah min nuamsakna a nei: huan a huna thu khat, hoih hina mah e:
24知恵ある人の道は上って命に至る、こうしてその人は下にある陰府を離れる。
24Mi pil adingin hinna lampi a pai toua, nuai lama Seol akipan a pai mang theihna dingin.
25主は高ぶる者の家を滅ぼし、やもめの地境を定められる。
25TOUPAN kisathei in a zungkalh khiak ding: himahleh meithai gamgi a hihkip ding.
26悪人の計りごとは主に憎まれ、潔白な人の言葉は彼に喜ばれる。
26Lunggel giloute TOUPA adingin a kihhuaia: himahleh lungsim siangthoute thugen amah kipah lam ahi.
27不正な利をむさぼる者はその家を煩らわせる、まいないを憎む者は生きながらえる。
27Punnaa duhgawlin amah in a hihtuaia: himahleh kuapeuh thilpiak hua a hing ding.
28正しい者の心は答えるべきことを考える、悪しき者の口は悪を吐き出す。
28Mi diktat lungtangin dawng dingin a kisina: himahleh mi gilou kamin thil hoihlou a sung khia.
29主は悪しき者に遠ざかり、正しい者の祈を聞かれる。
29TOUPA mi gilou akipan gamla ah a oma: himahleh mi diktat thumna a ja hi.
30目の光は心を喜ばせ、よい知らせは骨を潤す。
30Mitte vaknain lungtang a kipak saka: huan tanchin hoihin guhte a thausak hi.
31ためになる戒めを聞く耳をもつ者は、知恵ある者の中にとどまる。
31Hinna taihilhnate ngaikhia bil mi pilte lakah a om gige ding.
32教訓を捨てる者はおのれの命を軽んじ、戒めを重んじる者は悟りを得る。主を恐れることは知恵の教訓である、謙遜は、栄誉に先だつ。
32Kuapeuh bawlhoihna nialin amah kha a musit ahi: Himahleh kuapeuh taihilhna ngaikhiain theihsiamna a mu hi.TOUPA kihtak pilna hilhna ahi; huan zahtakna maah kiniamkhiakna a pai hi.
33主を恐れることは知恵の教訓である、謙遜は、栄誉に先だつ。
33TOUPA kihtak pilna hilhna ahi; huan zahtakna maah kiniamkhiakna a pai hi.