¹¶ Aue te he mo te karauna whakapehapeha o te hunga haurangi o Eparaima, ki te puawai memenge hoki o tona ataahua whakakororia, tera i te wahi ki runga o te awaawa momona o te hunga kua hinga i te waina!

¹Häda Efraimi joomarite toredale kroonile ja tema hiilgava ilu närtsinud õiele künkal keset veinist roidunute lopsakat orgu!

²Nana, he mea kaha, he mea pakari ta te Ariki; koia ano kei te awha whatu, kei te tupuhi e wawahi ana, kei te waipuke, he wai nui e ngawha atu ana, ka taia iho ano e tona ringa ki te whenua.

²Vaata, Issandal on keegi vägev ja võimas, otsekui rahesadu, hävitav torm, võimsalt voolava veetulva sarnane, kes paiskab jõuga jalust.

³Ka takahia e nga waewae te karauna whakapehapeha o te hunga haurangi o Eparaima.

³Jalge alla tallatakse Efraimi joomarite tore kroon

⁴A, ko te puawai memenge o tona ataahua whakakororia, kei te wahi nei ki runga o te awaawa momona, ka rite ki te hua matamua o te piki i te mea kahore ano te raumati; a, ka kite te mea i titiro atu, ka horomia e ia i te mea kei tona ringa ano.

⁴ja tema hiilgava ilu närtsinud õiel, mis on künkal keset lopsakat orgu, käib käsi nagu varakult, enne lõikust küpsenud viigimarjal: kes seda iganes näeb, neelab selle alla, kui saab selle pihku.

⁵I taua ra ko Ihowa o nga mano hei karauna kororia, hei potae ataahua ki nga morehu o tana iwi:

⁵Sel päeval on vägede Issand ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks oma rahva jäägile

⁶Hei wairua whakawa ki te tangata e noho ana ki te whakawa, hei kaha mo te hunga e whakahoki ana i te whawhai i te kuwaha.

⁶ja õiguse vaimuks kohtus istujale ning rammuks neile, kes tõrjuvad tapluse tagasi väravasse.

⁷Otiia kua pohehe ano enei i te waina, a kua kototi ke i te wai kaha; ko te tohunga, ko te poropiti, kua pohehe i te wai kaha, kua horomia raua e te waina, a kua kotiti ke i te wai kaha; he titiro he ta raua, e tapepa ana ta raua whakawa.

⁷Aga needki siin vaaruvad veinist ja tuiguvad vägijoogist: preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist, on segased veinist, tuiguvad vägijoogist, eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses.

⁸Ki tonu hoki nga tepu katoa i te ruaki, i te paru, kahore he wahi ma.

⁸Sest kõik lauad on täis okset ja rooja, puhast paika ei olegi.

⁹¶ Ko wai e whakaakona e ia ki te matauranga? ko wai e meinga e ia kia mohio ki te kupu? ko te hunga kua whakamutua ta ratou kai waiu, kua tangohia mai i te u?

⁹Kellele ta tahab õpetada tarkust ja kellele seletada ilmutust? Kas piimast võõrutatuile, rinnalt võetuile?

¹⁰He whakahau nei hoki tenei i runga i te whakahau, he whakahau i runga i te whakahau; he ako i runga i te ako, he ako i runga i te ako; he iti ki konei, he iti ki ko ra.

¹⁰Sest see on: käsk käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, pisut siin, pisut seal.

¹¹Engari ma etahi tangata rere ke nga ngutu, he reo ke te reo e korero ai ia ki tenei iwi:

¹¹Tõesti, kogelevate huultega ja võõras keeles kõneleb ta sellele rahvale,

¹²I ki atu ia ki a ratou, Ko te okiokinga tenei, hoatu e koutou he okiokinga ki te tangata mauiui; ko te tanga manawa hoki tenei: na, kihai ratou i pai ki te whakarongo.

¹²tema, kes neile ütles: 'See on hingamispaik, laske väsinud hingata, see on kosutuskoht!' Ometi nad ei tahtnud kuulda.

¹³No reira, ko ta Ihowa kupu ki a ratou he whakahau i runga i te whakahau, he whakahau i runga i te whakahau; he ako i runga i te ako, he ako i runga i te ako; he wahi iti ki konei, he wahi iti ki ko ra: kia haere ai ratou, ka hinga whakamuri, ka wawahia, ka mahangatia, ka mau.

¹³Seepärast on Issanda sõna neile: Käsk käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, pisut siin, pisut seal, et nad läheksid ja kukuksid selili, vigastaksid endid ning laseksid endid püüda ja vangi võtta.

¹⁴¶ Mo reira whakarongo ki te kupu a Ihowa, e te hunga whakahi, e nga rangatira o tenei iwi i Hiurharama:

¹⁴Seepärast kuulge Issanda sõna, te hooplejad mehed, pilkajad selle rahva hulgas, kes asub Jeruusalemmas,

¹⁵Kua mea na hoki koutou, Kua whakarite kawenata matou ki te mate; kua rite a matou whakarite ko te reinga; ki te paaha i waenga te whiu i rite nei ki te waipuke, e kore e tae mai ki a matou; no te mea kua oti te teka te mea e matou hei whakawhiri nakitanga, ka piri matou ki roto ki te horihori.

¹⁵sest te ütlete: 'Me oleme sõlminud surmaga lepingu ja loonud põrguhauaga liidu - tulgu või uputusetulv, meieni see ei ulatu, sest me valisime oma varjupaigaks vale ja pugesime pelgu pettusesse.'

¹⁶Na ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, Nana, tenei ahau te whakatakoto nei i te kohatu ki Hiona hei turanga, he kohatu kua oti te whakamatautau, mo te kokonga, he mea utu nui, he turanga u: ko te tangata e whakapono ana e kore e potatutatu.

¹⁶Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust.

¹⁷Ka whakatakotoria ano e ahau te tikanga o te whakawa, mea rawa ki te aho, me te tika ano, paramu rawa: a ka tahia atu te whakawhirinakitanga teka e te whatu, ka huri ano nga wai ki runga ki te piringa.

¹⁷Mina panen õiguse mõõdunööriks ja õigluse loodiks. Rahe hävitab vale varjupaiga ja veed uhuvad ulualuse.

¹⁸Ka whakataka hoki ta koutou kawenata ki te mate; e kore ano e tu ta koutou i whakarite ai ki te reinga; ko te whiu i rite nei ki te waipuke, ki te tika atu i waenga, ka waiho koutou hei takahanga mana.

¹⁸Teie leping surmaga lõpeb ja teie liit põrguhauaga ei püsi: kui uputusetulv teist üle käib, muutute selle tallermaaks.

¹⁹I ona wa e haere atu ai taua whiu, ka riro koutou i a ia: ka haere atu hoki i tenei ata, i tenei ata, i te ao, i te po; a he whakamataku anake te mea kia mohio ki te kupu.

¹⁹Alati, kui see üle käib, haarab see teid, sest see tuleb igal hommikul, päeval ja ööl, ja ilmutuse mõistmine muutub lausa hirmuks.

²⁰He poto hoki te moenga, e kore e wharoro te tangata; he whaiti te hipoki, e kore e taea te roropi mai.

²⁰Sest voodi on sirutuseks lühike ja vaip katteks kitsas.

²¹No te mea ka rite ki tera i Maunga Peratimi to Ihowa whakatikanga ake, kei tera i te raorao i Kipeno te rite o tona riri; kia mahi ai ia i tana mahi, i tana mahi rere ke, kia whakatutuki ai i tana hanga, i tana hanga rere ke.

²¹Sest nagu Peratsimi mäel tõuseb Issand; ta vihastab nagu Gibeoni orus, et teha oma tööd - hämmastav on tema töö! - ja et toimetada oma tegu - võõristav on tema tegu.

²²Na kati ra ta koutou whakahi, kei whakaukia o koutou here: kua rongo nei hoki ahau ki te Ariki, ki a Ihowa o nga mano, ki te whakaotinga, ki te mea i whakaritea mo te whenua katoa.

²²Nüüd aga ärge enam hoobelge, et teie kütked jääksid pingutamata, sest ma olen kuulnud Jumalalt, vägede Issandalt, otsusest ja hävitusest, mis tabab kogu maad.

²³¶ Kia whai taringa mai, whakarongo hoki ki toku reo; mahara mai, whakarongo ki taku korero.

²³Kuulatage ja kuulge mu häält, pange tähele ja kuulge mu kõnet!

²⁴Ko ta te kaiparau koia i nga ra katoa he parau, hei whakatokanga? he whakatuwhera tonu ranei tana, he wawahi i nga pokurukuru o tona oneone?

²⁴Kas kündja kogu päeva külvi tarvis künnab, kobestab ja äestab oma põllumaad?

²⁵Ka oti i a ia te mata o taua mara te mea kia rite, e kore ianei ia e maka atu i te pi, e whakato i te kumine, e rui i te witi, rarangi rawa, i te parei ki te wahi i whakaritea, me te rai ano ki tona tapa?

²⁵Eks ole nõnda: kui ta on pinna tasandanud, siis ta puistab tilli ja riputab köömneid, paneb paika nisu, hirsi ja odra ning äärele okasnisu?

²⁶Ko tona Atua hoki hei whakaako i a ia ki te tikanga pai, hei tohutohu ano i a ia.

²⁶Nõnda on temale juhatatud õige viis, tema Jumal õpetab teda.

²⁷E kore hoki nga pi e patua ki te mea koi, e kore ano te wira kata e hurihia ki runga ki te kumine; engari e patua ana nga pi ki te rakau, nga kumine ki te patupatu.

²⁷Tilli ju ei peksta pahmareega ja köömnete peal ei veeretata vankriratast, vaid tilli klopitakse kepiga ja köömneid vitsaga.

²⁸Ko te witi hei taro e kurua ana; e kore hoki e patua tonutia e ia; na, ahakoa tohaina e te wira o tana kata, e ana hoiho ranei, kahore e tukia e ia kia ririki.

²⁸Leivavili jahvatatakse peeneks, aga iial ei peksta seda lõpmata: pannakse liikuma oma vankriratas ja hobused, aga seda ei peksta puruks.

²⁹E puta mai ana hoki tenei i a Ihowa o nga mano, he mea whakamiharo nei ona whakaaro, he nui ano ana tikanga.

²⁹Ka see on tulnud vägede Issandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur.